Elu

OTSEPILT | Miljonid inimesed teevad eestlaste eestvedamisel maailma prügist puhtaks

Ohtuleht.ee, 15. september 2018, 01:53

91 KOMMENTAARI

p
putini ukaaz/ 16. september 2018, 09:24
mitte eestlaste eestvedamine,tsuhnaad muidugi täitsid käsku.
m
mall/ 15. september 2018, 18:57
Maailma ei saa teha prügist puhtaks. Prügi ainult tõstetakse teise kohta.
k
kui palju neid inimesi siis oli/ 15. september 2018, 19:14
eestis elab ainult üks miljon inimest , kui ma kodus tolmuimejaga koristan. siis tolm jääb tolmuimejasse,ja putus ei olegi
i
Ikka vaid ümbertõstmine/ 16. september 2018, 03:40
Ühest kohast teise, silma alt lihtsalt veidi kaugemale. Kuid prügi jääb ikkagi alles. Pigem tuleks mõtelda, kuidas prügitootmist vähendada.
j
Jaak/ 15. september 2018, 17:12
Tõeliselt uhke on olla eestlane, see on ikka nii suur aade :))))
p
prspektiiv/ 15. september 2018, 16:59
Korduvkasutus, mis vähendaks prahi hulka oleks vaid pool võitu. Aga kõige olulisem reostuse vähendamise viis oleks siiski inimkonna arvukuse, s.o. reostajate hulga oluline vähendamine. Olen lugenud erinevaid arvutusi, milline oleks optimaalne inimkonna arvukus. Mõni räägib miljardist, mõni poolest. Seega kirik keset küla - 10% kaasaehsest arvukusest ehk 750 miljonit! Seega Eestisse vaid 130 tuhat elanikku, Venemaale 13 mijonit, Saksamaale 8 miljont, USA-sse 32 miljonit, Itaaliasse 6 miljonit, Hiinasse 140 miljonit ning Indiasse 110 miljonit. Ainult ei ei kujuta sellist mõjukat jõudu või valitsejat, kes suudaks inimkonna arvukust 1-2 põlvkonna jooksul sedavõrd palju vähendada. Demokraatia ning veenmine siin kahjuks ei aitaks, Vahest ehk jõud ja sund? Aga see peaks siis ka alles enneolematult vägev diktaator olema. Palju võimsam ning julmem, kui olid Stalin, Hitler, Mao, Kim ning Pol Poth ühtekokku.
p
paljudel juhtudel.../ 15. september 2018, 18:38
on seadmete utiliseerimine nii kallis, et keegi ei suuda seda kinni maksta.
l
Loop/ 15. september 2018, 12:29
Mis koristamine see on kui tõstetakse prygi yhest kohast teise.
m
15. september 2018, 12:01
Mitu miljonit koristavad, aga ülejäänud X miljardit toodavad ja lagastavad edasi. Kuhu see prügi pannakse, mis kokku korjatakse kilekottidesse?
s
Sm. Mao/ 15. september 2018, 11:56
Ja kuna kokku kantud prygi reostab endiselt maailma..saadame selle Marsile. Tehtud!
m
muuseas/ 15. september 2018, 11:51
nafta on nagu puit looduslik aine, maale omane. mitte kuu pealt toodud.
need kilekotid on sellepärast justkui tasuta, sest neid toodetakse nafta jääkidest.
TOODETE HINNA sees on see kõik olemas.
kes pakub kui suur on nn. 20 sendise kilekoti omahind. mitu tuhat kotti saaks 1 euro eest tegelikult.
kilekottide põletamine oleks siis justkui - mullast oled sa võetud ja mullaks sa saad.

l
louis viisteist/ 15. september 2018, 11:43
Koristame maailma ära.... kas see lause pole kahemõtteline?
Minu tänane edutegu: viisin tühjad purgid klaasikonteinerisse. Ei visanud oma suitsukoni maha. Korjasin lillepeenrast sinna tuulega sattunud kilekoti jm prügi. Vaatasin, kuidas valgest kaubikust väljus kaks "kinninvara hoolduse" töömees, kes laste mänguväljakult sodi koristasid. Miks lapsed ise ei võinud oma järelt koristada?
m
ma nägin/ 15. september 2018, 11:42
kunagi ühte filmi, kus üks loodusteadlik mees, arvatavasti euroopas käinud, hakkas just vaeste hulgas kokku koguma nn. biojäätmeid+paber. oli ikka ropp küül, inimestele maksti midagi ka. Sellist hakkati KOMPOSTI TEGEMA. küll näidati selle mehele näpuga ja oldi naerust kõverad.
AGA kui see kompost tuli ja seda sai juba kalli raha eest müüma hakata, siis oli kadestajaid küll ja küll. näha oli korralikud kasusega asfalt väljakud.
püänt on selles, et tekkis siis veel selliseid ärimehi ja 1. mehest ähvardati, taheti firmat üle lüüa.
k
.../ 15. september 2018, 11:52
m
mõistlik lahendus prügile?/ 15. september 2018, 11:27
Kuhu see kokkukorjatud prügi pannakse? Loodame, et MITTE laevadele ja Vahemerre.
l
logotüübi turundajad/ 15. september 2018, 10:59
frantsiis tähendab seda, et enda kaubamärki saab raha eest laenuks müüa teistele, kes selle kaubamärgi all tegutsevad
g
gee/ 15. september 2018, 10:58
Kuigi nö. võitleme kilekottide vastu, siis neid müüakse, keegi tootja teenib nende pealt ja paistab, et tootjat see risustamine ei huvita. Kotid lähevad müügiks ja raha tuleb, no mida on kilekotitootjast ärimehele veel vaja!!?
v
Valikuvabadus/ 15. september 2018, 11:13
Alati on valiku võimalus-ostv bõi mitte, mina ei osta, kasutan kangast kotti
j
jah/ 15. september 2018, 16:29
sina arutad või ka pakendist välja ja paned oma kangast kotti jne.
n
nõmmekass/ 15. september 2018, 10:54
Kes tahab okkaid osta? Makstes linnavalitsuse arvele summa võite tänavatelt koristada.
Kõnniteedelt majaomaniku nõusolekul ainult. Mitte mingil juhul ärge koristage kõnniteid.
Seda tehti eelmise valitsuse ajal ja vabatahtlikut. Nüüd on teised ajad. Lehtede riisumine keelatud, lubatud riisuda vaesemat rahvast.
t
15. september 2018, 10:48
Tallinnas on kõik kohad täis neid tumedanahalisi Aafriklasi!
u
uhuuuu/ 15. september 2018, 10:25
eestlased saavad oma nina jälle püsti ajada ! Mõttetu tegevus. Absurd.
n
Nina/ 15. september 2018, 10:34
t
Tegin tiiru/ 15. september 2018, 10:43
ümber Saku.
UU-- 7 kotti prügi -- peab siis metsa alla viima!
Ü
................../ 15. september 2018, 11:24
Ühed teevad prügi ja teised koristavad.Minule aitab sellest koristustööst. Prügi tassitakse metsa alla.Kaua see kestab ?

k
Koristaja/ 15. september 2018, 09:59
Kui need 30000 korraldusega seotud inimest oleks korraldamise asemel koristanud, oleks asi ammu tehtud. Tahaks näha neid miljoneid, neid on miljoneid samamoodi nagu laualuväljakul oli 300 000 inimest
r
Rumal jutt suhu tagasi/ 15. september 2018, 10:20
Ja mida sina taotled? Jäta prügi alles, las jääb?
a
15. september 2018, 09:56
aju vaba ettevõtmine,absurd.
ü
Ühinen/ 15. september 2018, 10:24
Eks ju, nii meeldiv on prügis sorida, loomi suremas naha, hing lausa laulab, aga nüüd ... nõmedad inimesed need prügikorjajad, mina küll koristada ei lähe, pigem viin oma prügikoti naabri metsa.
e
Ei ühine/ 15. september 2018, 10:56
Tegelege põhjuste, mitte tagajärgedega.Vastasel juhul jääte igavesest ajast igaveseks seda kaaskodanike järelt p...a korjama.
ä
Ära valeta, ühined küll/ 15. september 2018, 11:16
Seda ma räägingi-las jäävad tagajärgid alles js sina ju oled sama meelt.
t
to Ei ühine / 15. september 2018, 15:13
See on samas ka lähenemine põhjusele, tuues selle probleemi teadvustamise rohkematesse teadvustesse.
e
Eestlaste eestvedamisel /?/ no olge rahulikumad enesekiitusega./ 15. september 2018, 10:31
Pigem olid eestlased ise /meil siiski kunagise keskmaajooksja algatusel/ prahti korjamas. Ja kui keegi kirjutas , et eestlane on puhtust armastav rahvas, siis ... milleks need korduvalt suured koristustalgud?
l
Lasnamäe prükkar/ 15. september 2018, 10:35
Eestis ei ela ainult eestlased....
k
Kuskil maal!!!!/ 15. september 2018, 10:45
Korjati isegi 250 km prügi!!!
Nii,et igati kõva tulemus!
a
15. september 2018, 10:54
k
Ketserlikud mõtted/ 15. september 2018, 09:33
Planeet puhtamaks? Kõlab uhkelt küll. Ja kuhu see prügi siis planeedilt ära visatakse? Tassitakse vaid lihtsalt ühest kohast teise. Et oleks eetilisem vaadata. Kas ei tuleks alustada hoopiski säästvamast elustiilist, kus oleks vähem jäätmeid? Korduvkasutusest? Kuigi selle hinnaks oleks meie endi mugavuse vähenemine. Näiteks.
Lõpp ühekordsetele nõudele. Taara korduvkasutus. Pabertaskurättide ja salvrättide lõpp. need esemed teha taas looduslikust materjalist, riidet. Ning pesemine. ja korduv kasutamine. Nagu oli saja aasta eest. Ja ka pampersite asemele taas tekstiilist, pestavad ning korduvkasutatava mähkmed. Märksa tervislikumad.
Tunnen juba praegu, kuidas meie suurte mugavaustega hajunud naisterahvad selle jutu peale raevu lähevad ja mind sajatavad. Aga kahjuks kõike häid asju lihtsalt korraga ei saa. Millestki peab siiski loobuma. Antud juhul mugavusest. See kord aastas prügi ühest kohast teise ümbertõstmine ja vedamine on globaalses mõttes rohkem nagu südametunnistuse lohutus. Demonstratsioonesinemine teiste ning iseenda jaoks. Et vaat kui hoolivad me ikka oleme!
u
Utiil/ 15. september 2018, 09:49
Pigem sa ise oled kastreeritud
t
to Utiil/ 15. september 2018, 16:34
Kas tegu on äkki utiilajudega või? Kustkohast sa eespool olevast kommentaarist, millele sa vastulommntaari vorpisid, seda kastreerimist välja lugesid? Et sa seda teemat äkki edasi arutlema hakkasid.
J
!!!/ 15. september 2018, 19:27
Ja see naiste raev oligi ette prognoositav! Keegi Utiil 09;49 ongi valmis kommentaari autorit ju lausa karistuseks kastreerima. Ketserliku mõtte eest, et too soovitab tal edaspidi oma mugavus ohvriks tuua ning riidest taskuätte, salvrätikuidd ning mähkmeid pesema hakata.
t
tahan teada/ 15. september 2018, 09:53
Pesemiseks kasutatakse tavaliselt puhast, st joogivett ja pesuvahendeid - kas see on targem lahendus? Kuhu läheb pesuvesi?
t
teada tahtjale/ 15. september 2018, 16:54
Maakera on ümmargune, kõik voolab. Ning varem või hiljem jõuab iga pesuvesi veekogudesse. Looduslikku ringlusse. Küsimus on aga vaid selles, kuivõrd puhastatuna või mustana see kasutatud vesi sinna lõpuks jõuab..
Muuseas, pesuvahendid võiksid olla pigem looduslikku laadi, mis looduses lagunevad. Mitte aga superefektiivsed sünteetilised, mille molekulid jäävad sajanditeks ringlama. Kunagi pesti kogu pesu kas seebiga või veelgi varem - pesu keetmise ning tuhaleelisega.
ja kõige olulisem reostuse vähendamise viis oleks siiski inimkonna arvukuse, s.o. reostajate hulga oluline vähendamine. Olen lugenud erinevaid arvutusi, milline oleks optimaalne inimkonna arvukus. Mõni räägib miljardist, mõni poolest. Seega kirik keset küla - 10% kaasaehsest arvukusest ehk 750 miljonit! Eestisse 130 tuhat, Venemaale 13 mijonit, Saksamaale 8 miljont, USA-sse 32 miljonit, Itaaliasse 6 miljonit, Hiinasse 140 miljonit ning Indiasse 110 miljonit. Ainult ei ei kujuta sellist mõjukat valitsejat, kes suudaks inimkonna arvukust 1-2 põlvkonna jooksul sedavõrd palju vähendada. Demokraatia ning veenmine siin ei aitaks, Vahest jõud ja sund? Aga see peaks siis ka vägev diktaator olema. Palju võimsam ning julmem, kui olid Stalin, Hitler, Mao, Kim ning Pol Poth ühtekokku.
t
tahad teada?/ 15. september 2018, 18:30
Solgivett ei saa kuhugi lõputult koguda. Paratamatult läheb lõpuks see kõik veekogudesse, looduse ringlusse. Küsimus on selles, kui must või kui palju puhastatud see heitvesi lõpuks on.
Samuti,mida see sisaldab. Kui palju looduslikke, looduses lagunevaid pesuaineid. Ja kui palju üliefektiivseid, süntesitud pesuvahendeid, mis looduses ei lagune ning mille kunstlikud molekulid jäävad loodusse veel aastakümneteks ringlema. Vnasti näiteks keedeti pesud suures pajas läbi ja pesti pesuseebiiga. Veelgi varem aga ka puutuha leelisega.
Tegelikult oleks solgitootmise lahenduse võti siiski pigem solgitootjate, s.o, inimkonna arvukuse mõistlikus piiramises ning vähendamises.
k
ka sittast tehakse saia/ 15. september 2018, 19:34
siiamaani ootan millal taevamannat sadama hakkab
i
irw/ 15. september 2018, 11:08
Kas siis hakkavad mehed ka ennast liigutama? Teeks nii et mähkusid pesevad edaspidi isad.
t
to irw/ 15. september 2018, 16:31
Ja saakski asjad sedasi paika. Soorollide vahetus. Las isad pesevad mähkmeid. Aga emmed hakkavad issidele alimente maksma. 250 eurot kuus iga lapse pealt. Ja kui ei maksa ning võlgu jäävad, siis nad ei saa välispasse, autojuhilube, jäävad ilma oma pensionisambast j.n.e.
i
irw/ 15. september 2018, 11:11
Ja meditsiinis peaks ka ühekordsed süstlad asendama korduvkasutatavatega. Noh nagu 100 aastat tagasi.
s
Sterilisaator/ 15. september 2018, 11:17
Mis nendel süstladel oli häda?
t
to irw/ 15. september 2018, 16:27
Puhastatud ning steriliseeritud süstlad ei kujuta tegelikult mingit ohtu (hambaarstitangid, hambapuurid, skalpellid. pintsetid, soonesulgurid, käärid ja muud kirurgide töövahendid on ju praegugi korduvlasutatavad. Ja häda ei midagi. Et nakkused süstaldega edasi kandusid, see oli ikka inimfaktori viga. Meditsiinitöötajate, kes ei viitsinud korralikult oma tööd teha ja piirituse lihtsalt kõrvale toimetasid.
y
yx arvamus/ 15. september 2018, 09:18
Kui juba selline omapärane üritus leidis maailmas vastukaja, siis Eesti võiks oma kuulsust veelgi suurendada ka näiteks sellise kampaaniaga - Ära ahnitse, ela miinimumpalgaga ära! Tasuta töö on au asi! Minu meelest päris hea ettevalmistus orjanduslikuks ühiskonnaks, kus orjad tahavadki orja elu elada.
j
15. september 2018, 09:50
Ja kes on need orjapidajad?
b
bilderbergi/ 15. september 2018, 10:00
A
-/ 15. september 2018, 10:13
Ansip,Ratas,Eesti Energia,
e
Eesti energia/ 15. september 2018, 10:25
K
-+/ 15. september 2018, 10:36
Kuidas küll see Ansip viitsib sinuga jamada? Ju oled talle võlgu.
o
Oh,/ 15. september 2018, 08:28
püha lihtsameelsus, et mitte öelda suur lollus:-)
p
Prükkar/ 15. september 2018, 09:51
Eks ju, prügimäel elada ju on niii tore
n
naer/ 15. september 2018, 08:25
eestlane on puhtuse ja sauna armastaja , veel meeldib talle sportida kesklinnas .
o
15. september 2018, 09:52
Oleks hullu küll, kui tal merediks sportida prügimägedel
a
aga neid mägesid/ 15. september 2018, 10:01
hetkel koristajad just teevadki.Kuhu siis pannakse, pole vastust saanud.
m
Mägedest/ 15. september 2018, 10:26
a
Aavo/ 15. september 2018, 08:18
Kõik on tore kuni sinnani kui tekkib küsimus,kelle raha eest see kogutud jäätmete ja prahi hulk ladustatakse? Aga jõudu tööle!
j
Jaan/ 15. september 2018, 09:30
See maksab, kelle maa pealt koristatakse
j
15. september 2018, 09:53
Ja nii kui tekis selline küsimus, koristada ei lähe, isegi oma kodu jures mitte
k
ka ka ja prügi/ 15. september 2018, 07:56
Mina ei viska prügi kunagi maha, vaid õhku!
f
Füüsil/ 15. september 2018, 09:54
n
Njuton/ 15. september 2018, 10:41
Käivad, aga sellest on vähe, õppima kah peab

l
lugeja/ 15. september 2018, 07:21
Maailma ei tehta puhtaks, vaid veidi puhtamaks. Ja enamus riike jääb sellest ju siiski eemale. See kampaania on tagajärgedega võitlemine. Vähendada tuleb hoopis plasti ja kilekottide tootmist.
m
mats/ 15. september 2018, 07:33
tootmise vähendamine tõstaks toodete hinda ja tekitaks piraatkilekotivabrikuid. aitab ikka inimeste suhtumise ja mõttemaailma muutmine ning selliste lahenduste leidmine mis kilekotivabalt igapäevaelus mugavalt toimetada lubab. ise käin turul juba 20 aastat korviga ning kui võimalik siis kilekotte ei kasuta. paraku on teatud olukordades kilekotid veel asendamatud.
i
ikka see mugavus,/ 15. september 2018, 08:16
mida tootjad ära kasutavad, samas totakad eeskirjad, et kõik peab olema ühekordne, sellisel juhul peavad tootjad ka ise utiliseerimise eest vastutama ja tegelema.Aga nemad ainult müüvad.
l
lugeja/ 15. september 2018, 08:18
Riigid saavad plasti tarbimist reguleerida. Eestis kaotati ka ju ära tasuta kilekotid kassade juurest. Ja otse loomulikult saab kasutada teisest materjalist korduvkasutatavaid kotte või biolagunevast kilest. Aga enamus inimesi ostab iga kord poes käies uue kilekoti 10-15 sendi eest.
m
mina kasutan poekilekotti/ 15. september 2018, 08:39
hiljem prügikotina, ka väikeseid biolaguneva prügi e solgi jaoks, kuidas ma muidu seda koguksin ja välja viiksin?
b
15. september 2018, 10:57
Biolagunevad kilekotid ei lagune midagi, ühest suuremast kotist tekib plastmasist puru
j
just/ 15. september 2018, 16:34
ainult krõpsupakkide ja singialustega ei saa kahjuks prügi välja viia aga nendest ei räägi keegi, kõigil hambus vaid õhukesed kilekotid, mitusada aastat krõpsupakk ära laguneb
o
15. september 2018, 09:55
Oleks hea, kui sa vähem vaataksid mida teised teevad
t
Toimetajale: artiklis valesti/ 15. september 2018, 07:14
"... lõppeb laupäeva öösel kell 1 vastu pühapäeva." - Laupäeva öö on just mööda läinud ja alanud on laupäeva päev. Järgmisena tuleb PÜHAPÄEVA öö ehk korrektne on öelda " lõppeb pühapäeva öösel kell 1." Ei ole lauses mingit lohisevat ega sisult väära "vastu pühapäeva" konstruktsiooni.
a
asgh/ 15. september 2018, 07:27
Ka artikli alguses valesti - 'reede öösel algas'... Ikka laupäeva öösel algas see ülekanne, reedeöö oli enne reedest tööpäeva.
r
ref/ 15. september 2018, 07:08
Vaatan, et näiteks BBC News ei pühenda sellele aktisoonile üldse mingit tähelepanu.
j
jah/ 15. september 2018, 06:53
see koik on väga suureparane ettevotmine,aga veel suureparasem oleks kui me suudaks teha nii et keegi ei viska midagi maha,see algab juba lapsepolvest,Olen kasvanud opetussonadega ,et prugi ei visata maha ja see kehtib terve elu,keeran koige väiksemat paberikildu näpuvahel kuni prugikastini,aga miks praegused ,eriti noored ,kes viskavad maha koik mis peos mis taskus,kas ei öpetata vöi ei vöta öppust.Olen ka oma lapsi kasvatanud ,et prugi ei visata maha,Ma ei vöta osa sellisest suurest kampaaniast,sest see koik on kasutu tegevus,Järgmine kampaania eestlaste poolt vöiks olla,prugi prugikasti,mitte maha,kui see toimiks oleks veel suurem heategu kogu maailmale.Head algatust.
j
just/ 15. september 2018, 07:32
minu mõte, jäädaksegi seda prügi koristama, ei ole kuulnud ühestki kampaaniast mis õpetaks prügi mitte maha loopima
i
Indoneesias viskavad kõik/ 15. september 2018, 08:18
maha ja merre, minge sinna õpetama, samas õpetage seal ka tsunamidele, et need kogu randa kõige kolaga merre ei uhuks.:D
a
aga/ 15. september 2018, 16:35
aitab sellest esialgu kui eestimaalastele õpetataks
l
lollus see on täielik lollus/ 15. september 2018, 06:20
kohutav kuulsusejanu ajab inimesi tegema sellist jama mis te arvate et nende prügiunnikutega midagi muutub kui veate ühest unnikust teise need seal kolmandates maades kus puudub ressurss ja raha nende prügihunnikutega midagi ette võtta ?täiesti mõttetu tegevus.
e
eks ta ole,/ 15. september 2018, 22:26
mitte puhtaks vaid puhtamaks
r
RS/ 15. september 2018, 06:13
E
.../ 15. september 2018, 10:21
p
:)/ 15. september 2018, 03:06
prügist puhtaks saab seemaailm siis kui see koristatud prügi kuskil mõistlikult realiseeritakse. Ilmselt aga jäetakse see kuhugi vedelema. Miks mitte korraldada ülemaailmne kampaania ära reosta loodust?
v
või teha kampaania/ 15. september 2018, 06:52
ära tooda ühekordset plasti!
M
:)/ 15. september 2018, 10:28
Mis asi on ühekordne plast? Plast on korduvkasutatav. Nii topse kui kilekotte saab mitu korda kasutada.
t
tark/ 15. september 2018, 12:32
Autod on ka ühekordne plast , teeme lainepapist siis kergem utiliseerida .

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee