Eesti uudised

Akadeemik Mälksoo miniloeng: miks riikide kokkulepped ei pea ja alatasa sõditakse? (9)

Rainer Kerge, 15. september 2018, 00:01
ROHELISED MEHIKESED: Kaks eraldusmärkideta relvastatud sõdurit valvavad Krimmi pealinnas Simferopolis valitsushoone ust, kohalik naine pühib kokku purunenud klaasi. On 12. märts 2014, linna suunas marsib sadade Vene sõdurite konvoi, päev varem võtsid Vene võimud poolsaare ühegi lasuta üle. AP / Scanpix
Kui riikidevahelised (rahu)lepingud jääksid kehtima ajast aega, oleks sõjahuvilistel ajalootundides ikka päris igav. Aga nad ei jää kehtima. Mõtleme näiteks Tartu rahulepingule või 2003. aastal sõlmitud Vene-Ukraina piirilepingule. Miks neid rikuti ja kuidas õigusteadus asjale vaatab? Vastab akadeemik Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor.

Miks ka kõige vägevamate pitsatite, allkirjade ja jumalate õnnistusega riikidevahelisi lepinguid varem või hiljem rikutakse?

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

24. september 2018, 15:19
Silmapaistev esindatus: ÜRO peaassambleele sõidavad nii president, peaminister kui ka välisminister
31. august 2018, 14:15
Jeltsin pakkus Clintonile salatehingut: Baltikum ei pea NATOsse saama
26. august 2018, 10:02
Ilves: Eesti võiks NATO peakorteri McCaini järgi nimetada
2. juuli 2018, 15:17
Kreml: Putin ja Trump Krimmi küsimust ei puuduta

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee