Eesti uudised

Akadeemik Mälksoo miniloeng: miks riikide kokkulepped ei pea ja alatasa sõditakse? (9)

Rainer Kerge, 15. september 2018, 00:01
ROHELISED MEHIKESED: Kaks eraldusmärkideta relvastatud sõdurit valvavad Krimmi pealinnas Simferopolis valitsushoone ust, kohalik naine pühib kokku purunenud klaasi. On 12. märts 2014, linna suunas marsib sadade Vene sõdurite konvoi, päev varem võtsid Vene võimud poolsaare ühegi lasuta üle.Foto: AP / Scanpix

Kui riikidevahelised (rahu)lepingud jääksid kehtima ajast aega, oleks sõjahuvilistel ajalootundides ikka päris igav. Aga nad ei jää kehtima. Mõtleme näiteks Tartu rahulepingule või 2003. aastal sõlmitud Vene-Ukraina piirilepingule. Miks neid rikuti ja kuidas õigusteadus asjale vaatab? Vastab akadeemik Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor.

Miks ka kõige vägevamate pitsatite, allkirjade ja jumalate õnnistusega riikidevahelisi lepinguid varem või hiljem rikutakse?

Lepingutest mõeldakse tavaliselt kui kokkulepetest, aga välislepingute kohta öeldakse vahel natuke satiiriliselt, et need on kirjavormi pandud erimeelsused. Ehk siis – osades küsimustes on erimeelsused olemas juba lepingu sõlmimisel: mõistetele antakse erinev tähendus või eelistatakse erinevaid põhimõtteid ja need võivad saada kirja sõnastuses, mis võimaldab pooltel kokkulepitut omamoodi tõlgendada.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

3. juuni 2019, 11:10
FOTOD | Vene teadurid avaldasid kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti originaali koos Eesti Venemaale andnud salaprotokolliga
22. detsember 2018, 00:01
Akadeemiku miniloeng: miks horoskoobid täppi lähevad?
3. november 2018, 00:01
Tarmo Soomere miniloeng: kuidas end veenda, et kliima soojeneb?
24. september 2018, 15:19
Silmapaistev esindatus: ÜRO peaassambleele sõidavad nii president, peaminister kui ka välisminister

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee