(ANGELA WEISS /AFP)

Maailm on ikka tõepoolest väike.

Paadunud umbusulise elemendina isegi teati, et üle USA olid sealsed vastalised ja umbusulised kole pahased sihukese ülemaailmse putka peale nagu Nike. On selline rumal komme päevast needuseseanssi alustada nende saitide ülekaemisega. Kes ei tea, siis ega seal kõik rahvas olegi nii väga löödud, et Hillary presidendiks ei saanud. Heldimusega tuleb meelde noorusaeg ja kuidas taheti emale abiks olla ning märgiti raadioskaalale ära „Ameerika Hääle” sagedused. Ega neid paaniliselt maha pestud, noomida ka ei saanud, mis peast pioneeriga ikka peale hakata. Hea veel, et timurlane ei ole.

Progressiivne poeskäik

Nike oli teinud endale reklaami ja pannud sinna näoks miski ameerika jalgpalluri. Kellest mõistetavalt mõhkugi ei teadnud. Kes aga olla kuulus, sest keeldus USA hümni aegu püsti tõusmast, käsi südamel, nagu neil vist viisiks, hoopis laskis ühele põlvele. Protestiks, kuis vaatamata Lincolni pärandile ikka neegrid on rõhutud ja maailm üldse ebaõiglane. Komme oli levima hakanud teiste sportlaste seas ja ajanud lõpuks, selle tüübi puhul, igasugu USA vanameelsed nii leili, et need hakanud protestiks oma Nike'i tosse jm sama märgiga sportimiseks vajalikku instrumentaariumi põletama.

Seda haisu küll. Ameeriklased. Ise ka tunnistavad oma äkilist meelt, kui ei meeldi, siis kohe näita välja ka. Nüüd siis sedamoodi.

Oleks sinnapaika jäänudki. Mis teab mõni mees ameerika jalgpallist, ülepea spordist, USAstki jne. Nike tossud on olnud küll, mingil kaubamärkidesse haigestumise perioodil, aga ega nad suvalisest Adibassist kauem vastu pea.

Nii see jäänukski, kui ei pistnuks märatsema üks seitsmeteistkümnendajärguline poliitik –inimõiguslane ja muidu hale kuju, kelle sõnul põletasid Püha Nike toodangut natsid, idioodid ja Trumpi toetajad, tema aga tegi vastukaaluks progressiivse akti, ostis enam kui 300 euro eest just Nike asju! Ma nime ei nimeta, et pooletoobilist parasiiti isegi mitte antireklaamida, liiga palju.

Õnne ja rõõmu, aga misjaoks oli vaja seda natsi jne jutuga alustada. Eriti kui riigikogu valimisteni pole palju aega enam jäänud. Isegi viienda järgu poliitikud teavad, et kuigi valijal on haugi mälu, võib see tähendada, et ta ei mäleta, miks solvus, aga mäletab, et solvus. Riskida ei tasuks. Aga, nagu öeldud, seitsmeteistkümnes järk.

See on üks ja ikkagi võinuks mööda minna, asja selle spordiga. Võibolla seepärast, et pea kõik muu maailma rumalused siin varem-hiljem järgitud saavad, ronis pähe uid. Et... kui see USAs juhtunu siia üle kanda, mismoodi see välja näeks.

Kujutleda, et keegi Eesti sportlastest lihtsalt ei aja end hümniks püsti, vaid kas siis laseb põlvele või näitab muidu, et pole tema viis. Kui pärast küsitakse, et kuidas siis nii, ajab mingit jama protestist, õigustest ja ahistamisest. Pärast mida palgatakse reklaaminäoks kui vapper ja põhimõttekindel isik ja...

Teate, natuke raske kujutleda.

Õiged ja valed kunded

Ega me ole USA kah ja Nike meelest võib EV riigieelarve olla mingi kommiraha. Ju nad teadsid, mida tegid ja oskasid arvestada, mis juhtub. Et kaevatakse üles, kui vale on sellel põlvitajale külge pandud lause, mis kõlab umbes, et usu millessegi, isegi kui riskid kõigega... no ei jäänud see protestija küll tuule peale, Nike maksis ja maksab kindlasti hästi. Et kaevatakse üles tüübi saavutused ja kuulutatakse, kuidas polegi suurem asi jalgpallur, rohkem aktivist ja pildus koolisööklas leiba. Tiritakse esile Pat Tillman, kah ameerika jalgpallur, kes pärast 9/11 viskas mitmemiljonilise lepingu nurka, läks sõjaväkke ja leidis „sõbraliku tule” läbi kurva otsa ning võrreldakse riske.

Ega see ole esimene kord trikke teha. Kaesin oma vanu reklaamiõpikuid, kunagi ju Nike tarvitas paraolümpia inimesi: karkudega tüüp ja lause, et kaastunne on omal kohal, sell jäi napilt kullast ilma; käteta tüüp: vahi, vahi, ikkagi maailmarekordi omanik. Põrunud... aga... äge. Paneb hurjutama, aga järelikult rääkima.

Ometi. Müügid lennanud üles 31 protsenti, vähemalt netis, nii et töötas. Aga juurde panid tarkpead veel õhina, kuis tosse põletavadki need Trumpi natsid ja idioodid, aga õiged just ostavad. Protestiks ja toetuseks. Keda ka oletamisi kirjeldati. Nagu meiegi arvamusküsitluste õigeid: haritud, rahakad, aga, mida meil küsitlustes eriti ei tarvitata – enamasti üksikud, kellele lähevad korda globaalsed mured, võrdõiguslus, relvakontroll jm demokraatlik möga.

Mis võib vähe kaugemale vaadates öelda, et panus pandud ühepäevaliblikatele. Palju üks ogar tervisejooksja neid tosse ikka kulutab – aga lastel läheb nagu leiba. Septembris jõuab see valus teadmine kõigi lapsevanemate rahakotti. Ja üksikud surevad välja ja...

Imelik on, kui üks muidu äge olnud putka hakkab tõmbama vahesid õigete ja valede kundede vahele, umbes – lollid, me ei taha teie raha. Püüdes veel kord seda Eestisse ümber tõsta... väga keeruline. Või ei julge sinna suunda mõeldagi. Aga mõnedele näib sinane maailmapilt õigetest-valedest ka siin maal sobivat. Juba. Ammu.

Jaga artiklit

2 kommentaari

A
Arusaamatu  /   17:33, 15. sept 2018
Miks kasutab täiskasvanud inimene sõnu, mida asjaosaliste ees ei julgeks eales välja öelda? Loll ja nõme.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis