Elu

HELENI BEEBIBLOGI | Märkasin, et enda heaolu eest hoolitsedes on mul parem tunne Carmeniga tegeleda (24)

Helen Kõpp, 15. september 2018, 12:00
 Helen Kõpp
Kas emad peavad olema kottis ja magamata silmaalustega, pesemata juustega, krunn pähe keeratud, ja suvalised plekilised riided selga pandud? Kunagi arvasin, et nii ongi, sest kui palju beebi kõrvalt ikka enda heaolu eest hoolitsemiseks aega jääb. Vabal ajal pigem vajuks voodisse. Kas pole nii?

Nüüd olen taibanud, et aeg endale on väga oluline. Ma ei nimeta seda aega enda eest hoolitsemiseks, vaid just enda heaolu eest hoolitsemiseks. See hoolitsus võib olla ka mõni minut päevas. Enda heaoluks vajalikud tegurid on iga ema enda valida. Kellel on selleks meikimine, üksi jalutamine või hoopis kokkamine. Minu meelest on täiesti normaalne, kui mõni ema armastab kanda krunni ning end mitte meikida. Kuid arvan, et oluline oleks mingil viisil enda heaolu eest ikkagi hoolitseda (see ei tähenda välimuse eest hoolitsemist). See, mis inimesel tuju heaks teeb, varieerub indiviiditi. Seega ei tähenda, et ema peab kogu aja veetma ainult beebiga temast hetkekski lahkumata. Hea ema ei ole see, kes piinab end surnuks. Hea ema on see, kes teab, et enda heaolu võrdub lapse heaoluga. Lapsel on vaja just õnnelikku ema.

Samal teemal

Millist aega on võimalik endale beebi kõrvalt üldse leida? Minult on küsitud, kuidas ma jõuan pesemas käia või riietuda. Ausalt öeldes alguses ei olnudki mul nendeks tegevusteks aega. Et teada, kui palju aega beebi kõrvalt üldse endale leida on, toon võrdluse, mis tunne on beebi eest hoolitseda. Beebi omamine on nagu nutivõru käe ümber, mis võib täiesti juhuslikul ajal käskida sul staadioniringe jooksma hakata. Kui jooksma hakkad, ei tea sa kunagi, kas jooksed ühe ringi või hoopis mitukümmend. Sellest, et jooksmine on läbi, antakse teada alles lõpus. Pärast jooksu algab tsükkel otsast peale ja kestab ööpäevaringselt, nii et sa ei tea kunagi, millal nutivõru uuesti joosta käsib. Kas kahe minuti või kahe tunni pärast?! Kas jõuab uinaku teha või vetsus käia?

Ka beebidega tekib tüdimus

Ütlen ausalt, et just algus oli raske ning Carmen vajas ööpäevaringselt tohutult hoolt. Ma sain paar tundi järjest hinge tõmmata ainult öösel magades. Ning hommikul otsast peale: miljon kreemitamist, puhastust, riietumist, mitmeid tunde süles ringi kõndimist ja muid intensiivseid protseduure. Kõike üksinda tehes silme ees virvendas, aju oli mandunud ning igavus tappev. Isegi vetsus käisin ainult siis, kui rohkem kinni hoida ei jaksanud. Tihti olin beebi külge aheldatud ning hoidsin pissihäda kinni.

Just, igavus tekib ka, kui pikalt järjest tegutseda. Beebid on tõesti imelised ja armsad ning nii meeldiv on talle silma vaadata, temaga suhelda ning tegeleda. Kuid kui seda teha ööpäevaringselt ning vähe magades, tekib ka parema tahtmise korral tüdimus. Kõige igavam aeg oli siis, kui Carmen oli lööbega haiglas. Kui Carmen koolikutes karjus, lugesin ringi kõndides ja teda kiigutades minuteid. Samal ajal olin unepuuduses ja igavusse suremas. Nendel, kes pole emad, on võib-olla raske ette kujutada, et sellise imelise olendiga nagu beebi võib igav hakata, aga nii see tõepoolest on. Olin lööbega haiglas, muud tegevust peale nutitelefoni jõllitamise ei olnud ning telefoni nagunii kasutada ei saanud, kui beebit vaja kiigutada oli. Jõudsin kõik haiglaseintele kleebitud tekstid ära lugeda ning soovisin, et mul oleks kolmas käsi, et raamatut käes hoida. Õnneks oli mul vahepeal superäge palatikaaslane.

Nüüd mõistan fenomeni, miks paljudel emadel on telesaadete ja isegi reklaamide sisu teada. Kuna Carmenile manustati nahalööbe tõttu antibiootikume, olid tema gaasid nii meeletud, et ei saanud teda sülest ära panna. Last kussutades on hea aeg-ajalt telekast teisi inimesi kiigata, siis ei tunne end nii mandununa.

Haiglast välja saades oli minu imeliseks meelelahutuseks õhtune “Kättemaksukontor”. Rohkem ma siiski telekat ei fänna ning otsisin beebi kõrvalt muid ajule pinget pakkuvaid tegevusi. Kuid tõepoolest, tegevus peab olema selline, millest saab iga hetk loobuda või mida saab teha ka hõivatud kätega.

Beebi kõrvalt jõuab nii lugeda kui meikida

Kuid nüüd on Carmen juba suuremaks kasvanud ning ka minu olukord on palju paremaks läinud! Esimesed kaks kuud olid väga rasked, neid ei anna praegusega võrrelda! Aeg, kui saab end beebist eemal lõbustada, järjest pikeneb.

Kõige lihtsam ja lõbusam on mulle muidugi telefon. Telefoni on imelihtne käest visata, et beebiga tegelema hakata. Füüsilise lugemisvara kasutamine on natuke keerulisem, sest raamat tuleb endaga kaasa tassida.

Keegi küsis, kuidas ma beebi kõrvalt meikida jõuan, mille peale mõõtsin ära, kaua ma siis meigin: kaheksa minutit. Seega kuidas ma ei jõua seda teha? Carmen on juba nii suur, et ta mängib sellel ajal mängukaare all. Meikimine on tegevus, mille saab iga kell pooleli jätta, et beebi juurde tõtata. Tore meelelahutus ju!

Nii märkasingi, et kui teen beebi kõrvalt pisikesi asju enda jaoks ehk hoolitsen just enda heaolu eest, seda parem tunne on mul Carmeniga tegeleda! Seda rohkem ootan, et saaks tal järjekordselt mähkme ära vahetada, peput pesta ja kreemitada ning tissitada. Mida rohkem olen korra eemal, kas või mõtetega, seda õnnelikum on järelikult ka Carmen ja seda rohkem tähelepanu saab ta minult - suudan oma mõtetega tema juures olla. Seega vastus küsimusele, kuidas jõuad end beebi kõrvalt meikida, peaks olema: õnnelik ema tähendab õnnelikku last! Leia need mõned minutid endale. Kui ei leia, siis pole hullu, leiad teine päev!

Varem pole meikimine minu jaoks midagi erilist olnud, kuid kuna olen 24 tundi päevas lapsega rakkes, tundis mu aju erilist rõõmu, kui läksin meigipoodi ja avastasin põneva lauvärvipaleti. Kuna mu mobiilsus on ajutiselt nagunii piiratud, on lausa lust korraks rõõmu tunda peeglisse vaatamisest, mitte beebi imetlemisest.

Mida rohkem tegeled endaga, seda parem on tegeleda lapsega

Carmeni söögivaheaja jooksul leidsin kord aega ka spordiklubi sauna ja mullivanni minna (Carmen oli loomulikult väga ilusti hoitud). Mulle oli uskumatu rõõm istuda üksinda oma mõtetega vees ilma ärevuseta, et Carmen võib mind kohe vajada. Mul oli tund aega rahu! Teadsin, et Carmen on heades kätes ja mul on aega hoolitseda iseenda heaolu eest. Mul oli nii põnev juurelda basseinis vee murdumisnäitaja üle, ilma et keegi oleks mu mõttelõnga katkestanud.

Carmeni juurde tagasi jõudes oli mul kohe palju suurem motivatsioon temaga tegeleda. Läksin koos temaga kohe jalutama ning sööma ja juba ootasin, et saaks talle rinda anda. Aeg endale oli uskumatult hästi mõjunud.

Avastasin veel ühe väga olulise nüansi. Mida rohkem suudan leida aega endale, seda rohkem suudan ma nautida beebiaega. Nii suudan mõtetega Carmeni juures olla, mitte näiteks magamist igatseda. Varem, kui ma ei olnud Carmenist üldse eemal, ei suutnud ma ka nautida, et mu elu on pidev kellegi eest hoolitsemise tsükkel. Kui tahad nautida täielikult beebiaega, siis ära ennast unusta!

Kõik eelnev vastab küsimusele, kuidas mul on aega meikida, midagi kirjutada, pilte teha või duši all käia. Lihtsalt peab olema. Mul on seda vaja. Ja heaolu on vaja endale just seepärast, et olla Carmenile parim ema.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee