Hendrik Toompere (LAURA OKS)

Hendrik Toompere kommenteerib Facebooki postituses kuidas Roman Baskini tervis tundus viimasel ajal parem olevat ning tundus, et ta saab haigusest võitu.

"Mul on Romaga mitmeid häid koostöid olnud. On lugusid mida rääkida," kirjutab Toompere ning jutustab loo sellest, kuidas Roman Baskini ema Ita Ever saatis ta keset etenduse proovi pükse pesema.

Postituse kommentaarides jagab ta teistki mälestust sellest, kuidas Baskin talle unustamatu õppetunni andis.

"Kõige võimsam meenutus Romkast on see, kui ta mulle värske näitlejana, kui ma Noorsooteatrisse tulin, andis õppetunni, mis siiani meelest pole läinud. Oli esietendus "Rosencranz ja Guilderstern".  Mina mängisin ühte pesemata litside kambast ehk näitlejat. Kui Guido ja Andrus esimese vaatuse lõpus pidasid vaimukat dialoogi, siis mulle tundus, et see neil eriti ei kanna. Ma pidin seisma taustal, mõõk käes. Pikalt, 20 minutit. Ma siis mõtlesin asja kuidagi elavdada. Vaatasin, et küünealused mustad, võtsin mõõga kuidagi nii kätte nagu oleks hõlbus sellega küüneluseid puhastada. Kuulen, et saalis naerdakse. Sain hoogu juurde. Hakkasingi küünealuseid puhastama. Saan aru, et saal reageerib mulle. Peale esimest vaatust tulen siis lavalt maha ja kõnnin kaunis heatujuliselt lavalt välja, vaatan, Romka tuleb saali koridorist vastu. Ma olin ise omadega väga rahul, sest Romka pidevalt ütles, et improviseerige, lehvitasin talle käega vastu, sest mulle tundus, et tegin esimese vaatuse päästmiseks suure töö.

Romka aga plahvatas. Ta sõimas mul näo täis nii võimsa häälega, tal hääl läks väga kõrgeks ja lõikas niimoodi läbi ruumi, et sel Salme tänava kultuurimajal, kus olid aknaklaasid juba kuivand kitiga raamide küljes, siis üks hakkas klirisema ja kukkus eest. See oli just meie meeste garderoobis. Pärast hiljem pole ma kunagi enam vaatuseid teiste lavastajate töödes päästa proovinud. Ja olen ka sellise meeldiva hoiatusena oma lavastustes näitlejatele seda seisu kirjeldanud," meenutab Toompere.

Jaga artiklit

2 kommentaari

N
Naine  /   11:26, 14. sept 2018
õppetund õppetunniks,aga teist inimest ikka nii ei sõimata,seda enam kui ise paluti improviseerida.Mina isiklikult oleks küll väga solvunud,kui minu peale nii karjutaks,aga inimesed on erinevad.Kaastunne!
T
toompere  /   17:36, 14. sept 2018
teatris mõistetakse neid asju kolleegide vahel teisiti. ollakse rollis. ollakse näitleja rollis ja ollakse lavastaja rollis. ei midagi isiklikku. muudes elusfäärides võib see jah arusaamatusi ja mittemõistmist tekitada

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis