Eesti Vabariigi 100. juubel

GALERII | Inglismaal juubeldasid Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupeol koorid ja tantsurühmad neljateistkümnest riigist 

Katrin Helend-Aaviku, 13. september 2018, 14:57
 Triinu Rajasalu
„Mind liigutas sügavalt, kui palju esinejaid ning pealtvaatajaid tuli kokku lähedalt ja kaugelt. Eriti uhke oli tutvustada Eesti kultuuri inimestele, kes laulu ja tantsuga varem kokku puutunud polnud,“ ütleb Kesk-Inglismaal Leicesteris peetud Euroopa eestlaste 5. laulu- ja tantsupeo üks peakorraldajatest Reet Järvik. Esinejaid oli neljateistkümnest Euroopa riigist ja publiku hulgas inimesi ka Austraaliast, Ameerikast ja Kanadast.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev tõi möödunud nädalavahetusel üle mitmekümne aasta taas kokku eestlased kogu Euroopast, et koos juubeldada, tutvustada eesti muusikat ja ajalugu välismaal ning tähistada Eesti riigi juubelit eestlastega, kes elavad kodumaalt eemal.

Samal teemal

Kuna Eestisse naasmine ei olnud sõjapõgenikele pärast Teist maailmasõda enam võimalik, korraldasid eestlased võõrsil laulu- ja tantsupidusid ise. Esimesed kaks Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupidu korraldati 1974. ja 1978. aastal Saksamaal Münsteris, kolmas Inglismaal De Monfort Hall’is ja neljas Saksamaal Heidlebergis 1986. aastal,“ valgustab üks tänavuse peo korraldajatest Katrin Puutsa.

Nagu aastaarvudest näha, on viimasest ühispeost möödas juba 32 aastat.

„Pärast riigi taasiseseisvumist oli võõrsil elavatel eestlastel taas lihtsam koju laulu- ja tantsupidudele tulla ning Euroopa eestlaste laulupeod jäid soiku,“ põhjendab Puutsa. „Aga tänavu, Eesti 100. sünnipäeva aastal tehti otsus Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupidu taaselustada, kodumaale kingituseks koorid ning tantsugrupid taas kord üle Euroopa kokku kutsuda ning juubelit koos tähistada.“

Seekordse laulu- ja tantsupeo teema oli „100 aastat eesti laulu ja tantsu nii Eestis kui ka võõrsil“.

„Kontserdi kava viis kuulajad laulu ja tantsuga läbi viimase saja aasta Eesti ajaloos - alates iseseisvusmanifestist 1918. aastal ja läbi sõjaaja ja nõukogude okupatsiooni, mil paljud eestlased põgenesid Eestist Lääne-Euroopasse. Sealt edasi viis peokava publiku aga läbi laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumise tänapäeva koorimuusikani välja,“ räägib Puutsa ülevaatlikult.

Festival algas 7. septembril Leicesteri kesklinnas, kus kuus laulu- ning tantsugruppi pealtvaatajatele ja möödujatele esinesid ja jätkus ôhtul ansambel Curly Strings'i ning Londonis tegutseva ansambel ÖÖ esinemisega Y Theatre'is. Laupäeva pärastlõunal aga leidis De Montfort ülikooli territooriumil aset laulu- ja tantsupeo kontsert. Üles astusid eesti koorid ja rahvatantsurühmad üle Euroopa.

Pidu algas, nagu laulupidudele kombeks, Mihkel Lüdigi „Koiduga“, mille järel kõlasid teisedki tuntud laulud ja tantsud nagu „Tuljak“ ja „Imeline laas“, mis ka publikut kaasa laulma ning jalgu tatsuma panid. Repertuaaris oli ka kaunis laul „Rukkilill“, mille sõnad kirjutas Kersti Merilaas, viisi aga lõi Leicesterist pärit eestlane Peter Sheldon.

„Publiku ette astus ka 8aastane Greta Gnannt Prantsusmaalt, kes mullu kirjutas päris ise Eestile kingituseks laulu „Armas Eestimaa“. Greta laulis neist asjadest, mis talle Eesti juures kallid on, nagu rukkililled ning suitsupääsukesed,“ ütleb Puutsa.

Erinevate esinejate ja laulu- ja tantsutruppide kõrval astus üles ka 14 Euroopa riigi lauljaid ühendav Euroopa Eestlaste Koor.

Kontserdi lõpus kõlanud Aapo Ilvese „Leelo“ ning Juhan Liivi ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“ olid Puutsa sõnul nii võimsad, et publik ja esinejad laulsid käsikäes.

Saali fuajees sai uudistada fotonäitust, mis andis ülevaate eesti kogukondade kultuurielust Ühendkuningriigis viimase 70 aasta jooksul – alates 1947. aastast, mil paljud eestlased saabusid sinna sõjapõgenikena kuni tänapäevani, mil siin tegutsevad nende samade eestlaste järeltulijad ning pärast Eesti taasiseseisvumist Inglismaale elama, õppima ja töötama asunud eestlased.

Esinemiste vahel sai käia uudistamas Leicesteri Eesti Maja, kus asus festivali infopunkt ning kus sai nautida eestipärast toitu-jooki ja kohtuda sõprade-tuttavatega.

„1960. aastal asutatud Leicesteri Eesti Maja on olnud peaaegu 60 aastat eestlaste kultuurikeskuseks Kesk-Inglismaal. See on koht, kus eestlased ja nende sõbrad kokku saavad ning kus on igal aastal tähistatud vabariigi aastapäeva, jaanipäeva ja muid eesti tähtpäevi,“ märgib Puutsa. 

Ühispidu lõppes laupäeva õhtul Ukraina Maja saalis, kus esinejad ja peopublik koos meelt lahutasid.

Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupeo korraldajaks oli Inglismaa Eestlaste Ühing (IEÜ), mis on eesti seltside ja ühingute katusorganisatsioon Ühendkuningriikides. 1947. aastal asutatud ühingu peamine siht on algusest peale olnud eesti keele, meele ja kultuuri säilitamine ning tutvustamine väljaspool Eestit.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee