Pensionärid võivad olla üsna kaitsetud (Pixabay.com)

"Pensionipäeval tuuakse eidekene maalt poolvägisi taksoga pangaautomaadi juurde kohale. Kõrval seisab poeg või ka tütar, et memmeke võtaks talle raha välja. Paljud memmed on juba väga pikalt vägivallaohvrid olnud," nendib MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus eestvedaja Pille Tsopp-Pagan. "Laste alkoholi- või narkosõltuvuse kõrval nõuab üha enam raha ka mängurlus."

Tsopp-Pagani sõnul on vägivallaohvrite hulgas tihti kõige kaitsetumad eakad. "Eakate vastu suunatud vägivallast on saanud nähtamatu probleem," ütles Tsopp-Pagan. "Lihtsam on toime tulla noore naise ja tema partneri vahelise vägivallaga. Aga eakail on enamasti lapsed. Ja kui nendega vastamisi minnakse, võetakse süü pigem enda peale. Tuntakse, et see on minu süü, minu tehtud jama. Minu poeg, minu tütar. Ma ei lähe ka ohuolukorras abi otsima! Kuidas ma kaeban ta peale? Seda ei juhtu."

Mida üksildasem paik, seda suuremasse ohuolukorda võivad eakad Tsopp-Pagani sõnul sattuda. Enamasti on tegu alanejate sugulastega, harva naabri või kellegi teisega. "Paljud memmed on vägivallaohvrid olnud juba väga pikalt," rääkis Tsopp-Pagan. "Pensionipäeval tuuakse eidekene maalt poolvägisi taksoga pangaautomaadi juurde kohale. Kõrval seisab poeg või ka tütar, memmeke võtab talle raha välja."

Edasist vägivaldset käitumist soodustavad majandusraskused, see sunnib noori taas vanematekoju pöörduma. "On ju piirkondi, eriti ääremaadel, kus pensionär on ainus sissetuleku tooja. Töö kaotanud noored kolivad tagasi ja võtavad pensionäri raha valitsemise üle," sõnas Tsopp-Pagan. "Kui seni oli eakas harjunud oma elu üksi elama ja toime tulema, teadma, kui palju ja millele raha kulub, siis nüüd võetakse tal sissetulek juba pangaautomaadi juures ära. Öeldakse, et nüüd on perekonna vajadus selline ja sina enam raha kulutamise üle ei otsusta. Enamasti on tegu joodikust pojaga, kuid vägivallatseja profiil võib olla erinev, tegu võib olla ka tütrega."

"Kõige kriitilisemad on pensionipäevad, mil raha saamise võimalus mängu tuleb," ütles naiste tugikeskuse vabatahtlik nõustaja Vaike Pähn. "Sõltuvusi, mis raha nõuavad, on mitut laadi. Alkoholi- või narkosõltuvuse kõrval üha enam ka mängurlus. Maksmist vajavad võlad tekivad nii kasiinos kui ka interneti teel mängides. Ja pensionipäeval, mis ju kõigile teada, algabki siis  väljapressimine. Pahatihti muutub see füüsiliseks vägivallaks ja löömiseks."

Loe pikemalt Pealinnast.

Jaga artiklit

107 kommentaari

I
igal oinal on oma mihklipäev  /   16:49, 17. sept 2018
Kui mu ema veel elas, siis hooldajaks oli noorem vend, kes elas ema lähedal. Ema oli väga kokkuhoidlik inimene, matuserahad olid varem kõik olemas. Ema suremisel selgus, et matuserahasid enam ei olnud, ei kuldsõrmuseid , ei väärisasju. Sulist vend selgitas,et ema oli väga tugeva söömisega, 100 Eurot päevas! Järgmisel aastal lahkus vend ka ise taevastele teedele, ei olnud veel 55 aastat vanagi ! Ei saanud enam sinna taevateele midagi kaasa võtta!
A
A  /   10:00, 15. sept 2018
Lihtne näide elust: vanamemmel suri abikaasa ära, elas aastakese üksi 2 toalises korteris, olid naabrid ja sõbrad lähedal, kes käisid abis kui vaja. Ükshetk vanainimene tundis, et ei taha enam olla üksi ja ei saa kom. maksetega hakkama. Tütar kutsun vanuri enda juurde elama. Müüs siis vanur oma korteri maha ja kolis tütre juurde ja siis hakkaski triangel pihta. Tütre korteris tehti remont, vanur sai oma toa jne. Tütar tööl ei käinud ja vanur pidi siis ülejäänud korterimüügi rahade eest oma tütart ja lapselast ülal pidama. Ja kui julges midagi öelda, a la et kassiliiva kast haiseb, et peaks liiva vahetama või siis nt, et vahelduseks võiksite teie ka nõusid pesta ja poes käia o a raha eest, siis oli kisa taevani , et kui ei meeldi mine minema. Salaja vanuri kontolt raha välja võtmised ja oma arvete maksmised ja kui vanur jaole sai siis tuli vastus, et ah see nii väike summa, et sul raha küll ja ära hädalda. Lõpuls päädis lugu sellega, et vanur otsis omale 1 toalise üürikorteri ja kolis koos oma varanatukesega, mis tal oli veel alles, ära.
Ei ole see vanainimese elu kerge. Jah kõik lapsed pole sellised, on väga hoidvaid ja aitavaid lapsi õnneks. Ja neile suur kummardus.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis