Meid pikalt ja truult teeninud paroolikaartide viimnepäev koidab. Tõsi küll, kiire surma asemel eelistatakse näiteks päevalimiidi järk-järgulist vähendamist, et siis järgmisel aastal kraanid lõplikult kinni keerata. Eestlastele omaselt oleme teistest püüdlikumad euronõuete täitmisel – kui direktiiv nõuab üleminekut järgmise aasta lõpuks, siis meil tõmmatakse kaartidele vesi igaks juhuks peale juba aasta algul.

Hoolimata ümbervahetamise kampaaniatest on aga paroolikaartidele endiselt truuks jäänuid mitte ainult kümneid, vaid sadu tuhandeid pangakliente. Seda arvu on ka pankurid nimetanud murettekitavalt suureks. Inimestele võib tunduda hästitöötava süsteemi likvideerimine arusaamatuna, seda enam, et pangad on küll rääkinud paroolikaardi mitteturvalisusest, kuid pole soovinud välja tuua andmeid kaartide kuritarvitamise kohta.

Moodsa tehnikaga kursis olevatele inimestele pole probleem üle minna kas ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID või PIN-kalkulaatori kasutamisele. Küll aga võib oletada, et märgatav osa paroolikaartide kasutajatest ei pruugi olla kõige tehnikateadlikumad ja ei taha nende silmis liigkeeruliste asjadega tegelda. Praegu võib eakamatel pangaklientidel kergesti jääda mulje, et moodne maailm sõidab neist lihtsalt üle. Siin võib kivi heita pankade kapsaaeda, kes pole end jõupositsioonil olijatena oma klientidele uute võimaluste tutvustamisega liigselt katkestanud.

Kuna õppida pole kunagi hilja, siis tuleb mitte ainult iseennast moodsa netimaailmaga kurssi viia, vaid ka eakamad pereliikmed enda šefluse alla võtta. Võimalusi selleks jagub: õpetada neile selgeks ID-kaardi kasutamine, vormistada pangakontolt tehingute tegemise õigus nooremate pereliikmete nimele või leida mõni muu tee.  Lõppkokkuvõttes on uppuja päästmine ennekõike uppuja mure – kui inimene pangateenuseid kasutamata toime ei tule, peab ta endale siiski uue netipanka pääsu vahendi valima.     

Jaga artiklit

50 kommentaari

E
ee  /   07:33, 18. sept 2018
Asi polegi enda tehnilistes oskustes. Siiani pole aru saanud, millise brauseriga see ID-kaart peab tõrgeteta töötama. Ja kui see minu vaikebrauser pole, on see ikka tuhat korda tülikam, kui nt mingi otselingiga tahan maksta. Õnneks küll paistab, et mobiil-ID töötab kõigiga, aga igatahes ID-kaardiga on iga kord mingi kamm. Ja koodikaarti sai hoida koos muude pangaasjadega ühes kohas käeulatuses, sest mujal teda vaja ei läinud, teisi asju on vaja kogu aeg kaasas tassida ja vaja tagumik toolilt üles ajada, et rahakotti võtta. :)
L
Lugesin   /   21:26, 16. sept 2018
et see muutus on tingitud EU nõudmisest, nagu ikka - mõtlesime teie eest ,tehke ära! Usun, et see kõik on peamiselt pensionäride suure raha kaitseks. laulusõnad ütlevad ju ka `...tulid vastu paar kuradi pätti ja tahtsid moo`lt ää võtta taskurätti...´Aga edu kõigile seaduste väljamõtlemisel .

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis