4
fotot
Reutersi ajakirjanikud Wa Lone ja Kyaw Soe Oo Reutersi toimetuses Yangonis (Reuters/Scanpix)

Europarlamendi liige Urmas Paet esitas Parlamendis kiireloomulise resolutsiooni ettepaneku, mis nõuab Myanmari võimudelt kahe Reutersi ajakirjaniku Wa Lone ja Kyaw Soe Oo vabastamist. Ajakirjanikud vahistati möödunud aasta 12. detsembril selle eest, et kajastasid Myanmari armee kuritegusid rohingjade rahvusvähemuse vastu.

„Reutersi ajakirjanike vahistamine ja seitsmeks aastaks vangipanek on üle igasuguse õiglustunde,“ ütles Urmas Paet. „Nad pandi suure rahvusvahelise tähelepanu all vangi, sest olid esimesed, kes kajastasid armee kuritegusid rohingjade vastu,“ lisas ta.

Euroopa Parlament hääletab resolutsiooni üle sel neljapäeval.

Urmas Paet (Teet Malsroos)

Hiljuti ÜRO avaldatud raportis seisab, et Myanmari sõjaväepealike tegevust Rakhine osariigis, kus elab valdav osa rohingjasid, tuleb uurida. Raport süüdistab sõjaväe ladvikut genotsiidi ja muude inimsusevastaste kuritegude korraldamises Myanmari rohingjade vähemusgrupi vastu, sealhulgas tervete külade mahapõletamises ja grupivägistamistes.

Sõjavägi ründas Rakhine maakonna rohingjasid 2017. aasta augustis, vastusena mässuliste rünnakutele, milles hukkus mitu politseinikku. Hariduseta ja ärapõlatud rohingjade seas on ekstremistlikel ideedel hea kasvulava. Esimese kuu jooksul tapsid sõjaväelased 6700 rohingjat, neist üle 500 olid alla 5aastased lapsed. ÜRO nimetas Myanmari sõjaväe tegevust etniliseks puhastuseks. Kuna rohingjadel puudub Myanmaris igasugune ühiskondlik positsioon ning paljude myanmarlaste silmis on tegemist vääritute inimestega, on lihtne vägivallast vaikida, seda õigustada ning seda jätkata. Sajad tuhanded rohingjad on riigist pagenud, peamiselt naaberriiki Bangladeshi.

Kurnatud rohingja pagulane on tee ääres kokku varisenud (Hannah Mckay)

Ehkki ÜRO tõi raportis välja ka konkreetsed nimed, on ebatõenäoline, et Myanmari sõjavägi ja valitsus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette jõuavad (tõenäoliselt vetostaks Hiina sellise nõude). Kuid raport soovitab sel puhul kokku panna sõltumatu uurimisgrupi, mis Myanmari reisiks. Seni on riik keelanud erinevatel organisatsioonidel tulla sõjaväe kuritegusid uurima, ÜRO-le saab olema keerulisem ära öelda.

Ka Paet rõhutas, et rohingjade vastase genotsiidi korraldajad tuleb viia Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette ning rohingjadele tuleb anda võimalused ja turvalisus kodupiirkonda tagasi pöörduda.

Myanmari ajakirjanikke piiravad tsensuurid ning viimastel aastatel on n-ö ebasobivat materjali avaldanud ajakirjanike üle peetud mitu kohtuprotsessi. Rohingjadega toimuva kajastamine on võimude jaoks mõistagi eriti õrn teema. Loe Õhtulehe ajakirjaniku kohtumisest ühe vangistatud reporteriga SIIT.

Reutersi ajakirjanikud toimetustes üle maailma avaldavad kolleegidele toetust: Reutersi keskus Rio de Janeiros (Reuters/Scanpix)

Jaga artiklit

15 kommentaari

B
baphomet  /   14:10, 12. sept 2018
Myanmaris ehk Birmas ei toimu mingit rohingyate genotsiidi. On hoopis teised ise hulka aega kõiki teiseusulisi rünnanud. Tulid sinna muilt mailt ja kukkusid saripaljunema.
Nüüd siis hakatakse neile vastu ja pistavad vinguma. Tavaline muzzide ohvrimängimise stiil.
O
oioi  /   11:57, 12. sept 2018
Kui ta tõsiselt olukorda soovib mõjutada, siis kogugu enda ümber enamus erinevate riikide esindajaid, muidu ei ole see tõsine soov asju kajastada.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis