Jüri Ratase valitsus (Martin Ahven)

Teisipäeval tutvustab rahandusministeerium valitsuse kabinetinõupidamisel sügisest majandusprognoosi, mis annab ülevaate riigi majanduse ning rahanduse väljavaadetest. Seejärel alustab valitsus järgmise aasta riigieelarve arutelusid, mis jätkuvad neljapäeval.

Peaminister Jüri Ratase sõnul lähtub valitsus riigieelarve eelnõu koostamisel valitsusliidu moodustamisel kokku lepitud peamistest eesmärkidest. „Eelarve peab toetama kestlikku majanduskasvu ning Eesti julgeolekut. Tehtavad valikud peavad olema rahvastikupoliitiliselt targad, et toetada rahvaarvu kasvu, ning samuti edendama ühiskonna heaolu ja sidusust,“ sõnas peaminister.

Valitsus tugineb riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi viimasele majandusprognoosile. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena.

Riigieelarve koostatakse lähtuvalt kevadel vastu võetud riigi eelarvestrateegiast, mis seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplikud palgafondid.

Peaminister ütles, et kevadel valitsuses heaks kiidetud eelarvestrateegiat võib kirjeldada vastutustundliku, inimesekeskse ja tulevikku investeerivana. „Need põhimõtted peavad kahtlemata peegelduma ka järgmise aasta riigieelarves. Samuti peab järgmise aasta eelarve olema kindlasti rahanduslikult vastutustundlik,“ sõnas Ratas.

Kevadises riigi eelarvestrateegias otsustati muu hulgas, et tõusevad siseturvalisuse, sotsiaalkaitse ja haridusvaldkonna töötajate palgad. Samuti tuleb ressursside jaotamisel pidada silmas, et Eesti areng oleks tasakaalustatud ning keerulisemas olukorras regioonid saaksid eritähelepanu. Vahendite suunamisel peeti oluliseks ka avalike teenuste, sealhulgas e-teenuste parandamist ja kaasajastamist.

Valitsussektori võlakoormus väheneb tuleval aastal 7,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) võrreldes 8,2 protsendiga sel aastal. Eesti maksukoormus püsib stabiilselt 34 protsendi lähedal SKP-st.

Muide, Eesti riigieelarve on peaaegu igal aastal altes taasiseseisvumisest löönud kõigi aegade rekordi: 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018.

Jaga artiklit

2 kommentaari

N
naine  /   15:31, 11. sept 2018
nagu matustel
T
Toslem  /   15:00, 11. sept 2018
Vötke lätlased ka punti.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis