Neli al-Qaeda terroristi, kes lennu kaaperdasid, pussitasid kokpitis surnuks lennuki piloodi ja seal viibinud stjuardessi ning teatasid reisijatele ja ülejäänud meeskonnale, et pardal on pomm. Terroristid ei avaldanud oma tegelikke plaane, vaid käsutasid kõik rahulikult istuma ning valetasid, et pööravad San Francsiscosse teel olnud lennuki tagasi Newarki lennujaama New Jerseys, kust lennuk oma teekonda alustanud oli.

Röövitud lennuk oli tegelikult teel Washingtoni suunas. Tõenäoliselt oli selle sihtmärgiks kas presidendi residents Valge Maja või valitsushoone Kapitooliumimäel.

Ent tasapisi said mõned reisijad teada sellest, mis New Yorgis juba juhtunud oli. Mitmel inimesel õnnestus saada välismaailmaga ühendust ning jagasid teistega kohutavat teadmist: pole mingit tagasilendu, tõenäoliselt oleme meiegi enesetapumissiooni osaks.

Lennuki tagumisse otsa kokku kogunud inimesed korraldasid kiire hääletuse. Hääletuse tulemus: me võitleme.

Reisijate ja pardatöötajate allianss, mida juhtisid neli oma lähedastega telefonitsi infot vahetanud meest - Tom Burnett, Mark Bingham, Jeremy Glick ja Todd Beamer - tungis massina peale kokpiti uksele, üritades seda toidukärudega maha lüüa. Todd Beameri teadaolevalt viimased sõnad ülejäänud kaasreisijatele olid: „Valmis? Okei, teeme ära.“

Kokpiti salvestusel on seejärel kuulda purunevaid nõusid, jõuga vastu ust paugutavaid serveerimiskärusid ja terroristide vihast kisa. Üks reisija röögib: „Võtame nad kinni!“, kostab veel karjumist ja vastu ust rammivate kärude kolinat. Ehmunud terrorist üritab marus reisijaid rahustada: „Hei, hei!“ kuid üks reisija käratab kaheksa korda järjest: „Anna siia!“ - ilmselt viidates lennuki roolile.

Lõpuni pole teada, kas reisijad ikka jõudsid kokpiti vallutada või mitte. Ametlik uuring tuvastas, et rool jäi endiselt terroristide kätte, kuid nad mõistsid, et on vaid sekundite kaugusel sellest, et söögikäru ukse maha lööb ning keerasid lennuki suuna otse alla. Mitteametliku versiooni järgi võis kokpitis toimuda rüselus rooli enda kätte haaramiseks.

Viimasteks sõnadeks lennul nr 93 jääb ühe reisija ootamatult rahulik hääl, mis juba otseteed maa suunas tuiskavas lennukis viimast korda nõuab: „Keera üles.“

Lennu nr 93 traagika on paraku selles, et ellu ei oleks neist keegi jäänud ühelgi juhul. CNN kirjutas, kuidas Valge Maja all asuvasse punkrisse varjunud asepresident Dick Cheney andis loa lennuk alla tulistada.

Üks sõjaväe esindaja küsis Cheneylt kolm korda järjest kinnitust, et oli õigesti aru saanud. „Ma ütlesin jah!“ ütles Cheney kolmanda korra järel, hääles kerge ärritusnoot. Siis aga tuli ootamatu uudis: lennuk kukkus Pennsylvania osariigis põllule. Washingtoni oleks lennuk jõudnud 15 minuti pärast. 

Cheney nõjatus tagasi ja ütles vaikselt, õieti päris omaette: „Mul on tunne, et praegu leidis aset üks kangelastegu...“

Täna mälestati lennuki allakukkumiskohas tollaseid kangelasi. Kohal olid ka USA president Donald Trump ja tema abikaasa Melania Trump. Donald Trump pidas mälestusüritusel kõne.

Kaks päeva varem avati sealses memoriaalpargis hukkunute mälestuse jäädvustamiseks 28 meetri kõrgune betoonist ja terasest valmistatud Tower of Voices (Häältetorn), milles helisevad 40 suurt tuulekella. Üks iga hukkunud reisija ja meeskonnaliikme mälestuseks.

Mälestustseremoonia toimus teisipäeval traditsiooniliselt ka New Yorgis, kus 17 aastat tagasi hukkus ligi 3000 inimest. Nende seas olid ka päästetöödel osalenud 411 tuletõrjujat, politseinikku ja meedikut, kes jäid Maailma Kaubanduskeskuse kokku varisenud tornide rusude alla.

Tornide rusude alla jäi ka Cortlandti metroojaam, mis alustas taas tööd laupäeval. Metroojaama taasehitamiseks kulus 182 miljonit dollarit (157 miljonit eurot).

Tollane USA president George W. Bush reageeris 11. septembri 2001 terrorirünnakutele sõja alustamisega Afganistanis ning see sõda kestab tänaseni.