5
fotot
Prantslanna Jacqueline Jencquel (74) on otsustanud siitilmast lahkuda 2020. aastal Šveitsis, kus eutanaasia on lubatud.  (YouTube)

Jacqueline Jencquel (74) soovib siitilmast lahkuda 2020. aasta jaanuaris. Kuna Prantsusmaal ei ole eutanaasia lubatud, siis kavatseb Jencquel minna Šveitsi, kus surmaabiorganisatsiooni Lifecircle arst süstib talle surmava annuse uinutit, vahendab Blick Online.  

Kui tavaliselt valivad eutanaasia ravimatult haiged inimesed, siis Jacqueline Jencquel on hea tervise juures. Ometi leiab ta, et on juba elu küllalt nautinud ja saanud temalt kõik, mis vaja. Jencquel ei taha elada ajani, kui ta kire asemel üksnes kaastunnet äratab. Seetõttu maksab ta surmaabiorganisatsioonile Lifecircle 10 000 Šveitsi franki (8915 eurot). „See on igal juhul vähem kui võimalik keemiaravi,“ teab ta.

EUTANAASIAAKTIVIST: Prantslanna Jacqueline Jencquel (74) on otsustanud siitilmast lahkuda 2020. aastal Šveitsis, kus eutanaasia on lubatud. Pilt on tehtud tänavu juulis. (Facebook)

Jencquel on planeerinud, et 2020. aasta jaanuaris peab ta koos abikaasa ja kolme pojaga maha veel korraliku perepeo, kus süüakse ja juuakse ning vesteldakse omavahel viimast korda. 

„Vanadus on ravimatu haigus.“ 

„Vanadus on ravimatu haigus, mis iga juhul lõpeb surmaga,“ selgitas Jacqueline Jencquel oma surmasoovi ajalehele Le Temps. Ta lisas, et poolteise aasta pärast ei pruugi tervis olla enam sugugi nii hea kui praegu. 

SURMASÜST: Jacqueline  Jencquel laseb endale süstida surmava annuse uinutit.  (Vida Press)

Oma surmakuupäeva määramisega algatas Jacqueline Jencquel Prantsusmaal eutanaasia seadustamise üle korraliku diskussiooni. Ta esineb pressikonverentsidel ja jagab intervjuusid. Üks tema kolmest pojast kavatseb ema viimasest eluaastast teha dokumentaalfilmi ja lubab teda kaameraga saata surmapäevani.  

Jencqueli toetajad nimetavad teda targaks ja iseseisvaks naiseks, kes ei soovi elu lõpuaastatel jääda oma keha vangiks. Kriitikud aga heidavad talle ette elu lõpetamist pealiskaudsetel põhjustel. Nad näevad Jencqueli tegevuses eelkõige PR-aktsiooni, sest ta on juba aastaid Prantsusmaal eutanaasia legaliseerimist taotleva aktivistide rühma asejuht. 

Ka Jacqueline Jencqueli perekonnal puudub ühine seisukoht. Noorim poeg ei suuda ema otsust kuidagi mõista. Abikaasa Jürgen seevastu toetab oma naist ega soovi talle kaikaid kodarasse loopida. „Tema elu on nagu raamat, mille esimese lehe ta kunagi ise avas ja mille viimase lehekülje ka ise suleb,“ rõhutas abikaasa. 

Esimesena maailmas seadustati eutanaasia Hollandis

Holland oli maailmas esimene riik, kes juba 2001. aastal seadustas eutanaasia ravimatut haigust põdevatele inimestele. 2016. aastal osutasid arstid seal surmaabi ligi 6500 patsiendile.

Viimastel aastatel arutatakse Hollandis võimalusi seadustada eutanaasia ka täiesti tervetele inimestele. Esialgsete formuleeringute järgi saavad need, kes arvavad, et nende elutöö on tehtud, õiguse paluda elust lahkumiseks abi. Seejuures ei pea eutanaasia taotlejad olema lootusetult haiged nagu seni.

Sellest lähtuvalt tutvustas doktor Surmaks kutsutav Austraalia eutanaasiaaktivist Philip Nitschke tänavu kevadel  Amsterdamis matusemessil oma uut leiutist – suitsiidimasinat Sarco. Selle disainimisel abistas teda Hollandi insener Alexander Bannink. Voolujoonelise kujuga Sarco sarnaneb väliselt kosmoselaevaga. „See peaks kasutajatele tekitama tunde, et nad reisivad taevasse,“ usuvad Nitschke ja Bannink. 

SUITSIIDIMASINA LEIUTAJA: Austraalia eutanaasiaaktivist Philip Nitschke reklaamib suitsiidimasinat Sarco, mille töötav mudel peaks valmima aasta lõpuks.  (AFP/Scanpix)

Sarco on lühend sõnast sarcophagus. Sarco kapsli trükib valmis 3D-printer. Surra sooviv inimene suleb end kapslisse ja laseb sellesse lämmastiku.  Nitschke arvates võiks kogu protsess kulgeda järgmiselt: esmalt tuleb veebilehel teha test, mis kinnitaks, et inimene on vaimselt terve. Kui see on edukalt läbitud, saab surmamineja 24 tundi kehtiva ligipääsukoodi ja võib kapslisse siseneda. 

„Siitilmast lahkuda soovija vajutab seejärel nupule ja kapsel täitub lämmastikuga. Inimene tunneb end veidi uimasena, kuid kaotab siis teadvuse ja sureb,“ selgitas Nitschke. Kogu protsess on valutu ega kesta üle viie minuti. Surm saabub oma kodus, koduaias või mõnes lemmikpaigas ilma kibedate medikamentideta. Soovi korral maetakse enesetapja samas kapslis.

Suitsiidimasin Sarco. (Facebook)

Juhuks, kui surmamineja peaks viimasel hetkel ümber mõtlema, on kapslis paanikanupp, millele vajutades voolab sinna hapnik ja lämbumissurm jääb ära. 

Philip Nitschke kindel seisukoht on, et õigus oma surmahetke üle otsustada on üks põhilisi inimõigusi. „Igaühel on õigus siit ilmast õnnelikult ja väärikalt lahkuda. Sarco võimaldab surra elegantselt ja stiilselt,“ leiab ta. Nitschke on samuti veendunud, et iga ratsionaalselt mõtlev elukogemustega täiskasvanu on ära teeninud hea surma.

Messil näidati vaid Sarco maketti, kuid Philip Nitschke loodab, et aasta lõpuks on valmis ka töötav mudel. Eutanaasiavastased on Sarco juba ristinud mobiilseks gaasikambriks.

Hollandi kõrval on Euroopa riikidest eutanaasia seni seadustanud veel Šveits, Belgia ja Luksemburg. 

Jaga artiklit

68 kommentaari

P
Pole  /   07:34, 13. sept 2018
kindel et see vaimne tervis ikka päris hea on.Tappa end kui olemine on väga hea ka 2020 aastal,ei mõista seda hästi.
D
Daam  /   22:09, 11. sept 2018
Artikli lugedes rõõmustasin tõeliselt. Olen ammu mõelnud, kuhu pöörduda, et väärikalt lahkuda. Ei taha kusagil vanadekodus haiguste ja haisu sees surma oodata. Tahaks ikka ise oma elu ja surma üle otsustada. Rahasumma on ka mõistlikkuse piires. Ikkagi suudan kuidagi kokku saada.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis