Eesti uudised

Kuidas 50 aastat tagasi kahest seaduslikult kokku ehitatud kooperatiivkorterist iseseisvas Eestis taas jälle kaks sai 

PENSIONÄRI VIIMANE VÕITLUS: „Miks mina maksan poole korteri eest maamaksu, kui teised ei pea?“ (22)

Juhan Haravee, 10. september 2018, 00:01
JABUR, AGA TÕSI: Paavo Roolaid seisab uksel, mis tema kodu kaheks jagab. Vasak jalg toetub põrandale, mille eest tuleb maksta maamaksu, samas kui parem jalg naudib maksuvabastust.  Foto: Erki Pärnaku

Kunagise elamukooperatiivi liikmed ehitasid pool sajandit tagasi kahest väikesest korterist kokku ühe suure – kedagi see ei häirinud ja siis oli kõik seaduslik. Praegune võim  ei taha liitmist tunnistada.

Tänavu mais otsustas endine Tallinnfilmi tootmisinsener Paavo Roolaid (70) oma seadusliku vara põhjalikult üle vaadata ja seejärel tulevikku vaatava mehena ka notariaalse testamendi teha. Roolaid elab Lillekülas neljakorruselises kortermajas, mis peremehe sõnul oli kunagisel Nõukogudemaal päris esimene elamukooperatiiv, kus korterid kuulusid neid asustanud elanikele. Lagle tänava maja teisel korrusel elasid kõrvuti korterites nr 5 ja 6 lähedased leibkonnad, nagu tänapäeval kombeks öelda. Kolmetoalises elas Paavo oma vanematega ja kõrval kahetoalises tema tädi koos vanaemaga, Paavo isa emaga.

1967. aastal läks Paavo tädi mehele ja kolis mujale. Vanaema jäi pärast seda Paavo pere hoolde ning sel ajal küpses peres plaan kaks kõrvuti asuvat pisikest korterit oma kulu ja kirjadega üheks suuremaks kokku ehitada. Vanaemal oli vaja kogu aeg silma peal hoida ja polnud kuigi mugav tal läbi maja ühise trepikoja naaberkorteris külas käia. Ka lähisugulastest elanikke oli ühes korteris juba rohkem kui toonased piirnormid (11 ruutmeetrit elanikule) lubasid, ja kahe elamispinna ühendamine oleks selle mure kenasti lahendanud.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee