44 kommentaari

J
JUHAN  /   23:49, 8. sept 2018
Kilekaaned tulid hiljem. Minu ajal, 60.ndatel, erti algupoolel pandi õpikutele ja vihikutele ümber PABERID. Müüdi spetsiaalset ümbrispaberit, mis tuli parajaks voltida. aga tehti ka ise, tugevast pruunust jõupaberist. Koolis algklassides tunniski õpetati.
P
Pip  /   18:52, 8. sept 2018
KAS tõesti ei ole Eestis saadaval stretchriidest korduvkasutatavaid raamatukaasi?
M
Mis kilekaaned??  /   01:37, 8. sept 2018
Kuulge ostke jõupaber ja pange õpikule ümber ja käib küll. Milleks ajada asju nii keeruliseks. On alles inimestel mõtlemine!!!
!
!!!  /   23:50, 8. sept 2018
Jõupaberit on, teipi on! Aga mida siis ei ole? Kas mõistust või viitsimist?
P
paistab, et järjekordne teema on lahatud..  /   20:22, 7. sept 2018
ja välja tuli nagu alati... ei jõutud peale emotsiooni ventileerimise mitte kuskile. ei panegi neid kaasi ümber!
O
On  /   18:51, 7. sept 2018
sul vast mure teis inimese häbi pärast. Kas lapsepõlv oli väga raske?
J
Juhan.  /   16:24, 7. sept 2018
Meie kirjastustel on paberi lõikamisega raskusi ja tihti vaja siis suured ääred ära lõigata ning lõigatud ääred lähevad raisku.
I
isa  /   15:53, 7. sept 2018
haridus ei ole veel haritus,teooria ei ole veel praktika.kui töövihik esimeses klassis on a4 suurus,väiksekasvulisel lapsel on pool vihikut kõhu ja laua vahel et ülemist rida täita
E
emme60+  /   13:32, 7. sept 2018
15-st aastat tagasi, kui minu poja kooliteed alustas, oli sama probleem - ei muutu siin ilmas miski...tõepoolest- võiks tõesti õpikud ja töövihikud olla ühes suuruses!
T
tomm  /   13:09, 7. sept 2018
Haridusministeeriumi agenda on teha koolides LGBT propagandat, muuks neil aega suurt ei jätku.
K
Kilekotid  /   12:43, 7. sept 2018
on halb, aga mispoolest need kilekaaned paremad oleks. Ühekordne pakendamine koos lapsega läbi teha - saabki mingiks ajaks nutiplutist eemale ;)
M
Maamees  /   11:50, 7. sept 2018
Ma arvan, et selle küsimusega tuleks Brüsseli poole pöörduda. Või siis korraldada rahvahääletus. Meil ju demokraatlik ühiskond. Muidugi Brüsselist saame vastuse siis kui tänased kooli minejad on juba lõpetanud.
N
Naska Mosnikoff  /   12:06, 7. sept 2018
Ja vastuseks tuleb: kas võiksite, palun, küsimust korrata?
R
RAA  /   11:46, 7. sept 2018
Õpikute kaalu kirjutatakse ette aga millegipärast tuleb koolikoti raskuseks 4,5-5kg Kehalise k. päeval veel rohkem.Laps kaalub 22kg.!!!???
Kaante otsimine--ostmine on ka paras tsirkus.Mõnda suurust polegi.Töövihikutel saigi kaaasi paar mm.lõigatud et kilekaaned ümber mahuks.Ostsin ka raamatu ümbrispaberit --see on ääretult õhuke ja ei õigusta ennast.Ainult nö.pruun jõupaber peab vastu.
Selveris olid lapsed ja vanemad--õpikutega kaasi mõõtmas.
M
mexx  /   12:03, 7. sept 2018
Mina loobusin õpikute/töövihikute/vihikute kiletamisest paar aastat tagasi. Üheks põhjuseks oligi koolikoti raskus. Paber on kergem kui kile. Meie koolis müüakse igal sügisel klasside kaupa komplekteeritud kilekaasi. Iseenesest lihtne ja mugav, aga kui võtsin selle kilepataka kätte ja mõistsin, kui palju need kiled kõik kokku kaaluvad, siis loobusin. Laste koolikoti raskused ei vasta niigi tervisekaitse kehtestatud reeglitele, milleks siis kotti veel raskemaks teha, kui on olemas kergemaid ja loodussõbralikumaid alternatiive.
T
Topis  /   11:09, 7. sept 2018
Küsige Repsilt. Tal alati lai naeratus näol. Saab uut reformi hakata jälle tegema, nina püsti.
H
hm   /   10:46, 7. sept 2018
tahaks näha kaua need paberist kaaned ilma kiledeta vastu peavad.
M
mexx  /   11:46, 7. sept 2018
Oleneb muidugi lapsest, aga minu lastel on kõik paberkaaned terve aasta kenasti vastu pidanud. Ühele keeleõpikule, mida kasutatakse kaks aastat järjest, jätsimegi eelmisel sügisel pandud paberi ümber, sest kaante vahetamiseks polnud põhjust.
2
2 lapse ema   /   10:44, 7. sept 2018
nõukajal oli kõik raamatud ühe suurusega ning neid kaasi kasutati mitu aastat. nüüd taaais õpikud poodi kaasa ja hakkad otsima parajaod kaasi, mis aga juba enne kooli aasta lõppu hakkavad lagunema. totaalne lollus on see - iga aasta tuleb minna raamatud kaasas poodi, et leida uus suurus ja osta kõik uued kaaned. Võiks kehtestada ühtse suuruse, jääks see jama ära.
S
soomes..  /   10:31, 7. sept 2018
kiletatakse vihikud ja õpikud selle läbipaistva kondakt kilega. Iga aastane tegevus algklassI öpilaste vanematele (vanemad lapsed kiletavad ise)
P
pane  /   10:24, 7. sept 2018
ajaleht ümber .
K
keevitaja müügis ju   /   10:15, 7. sept 2018
I
irw  /   10:11, 7. sept 2018
Koledal nõukaajal tehti ise kilest kaasi triikraua abiga.
P
Peeter  /   10:08, 7. sept 2018
Inimesed on hulluks läinud. Nõuka ajal said kõik õpikud paberisse pakendatud, see oli kooli esimeste päevade lõika ja voldi tegevus kodus. Nüüd ei tule inimene selle pealegi, et võiks midagi muud kui kilekaant ümber panna. Kahju kohe, et inimesed kaotavad vaikselt kogu isetegmise ja loovuse oskuse.
P
Peetrile  /   12:37, 7. sept 2018
Olen nõuka-aegne. Sel ajal olid õpikud enam-vähem samas mõõdus. Ja nn. kilekaaned käisid paar aastat ikka. Nende õpikutele ümber panemisega sai ka algklassi laps ise hakkama. Paber kuigi kaua vastu ei pea ja algklassi laps seda ise ilusti tehtud ka ei saa. Ja kool nõuab, et olgu kohe midagi ümber. Kui parajas mõõdus kilekaasi pole, maadlevad emad öö otsa nende paberitega. Eriti, kui kooli läheb rohkem, kui 1 laps. Kahju, et sa vahet ei näe.
M
mis probleem ?  /   10:05, 7. sept 2018
osta rull paberit ja lõika sealt välja,mida vaja.Aga,jah,selleks on muidugi aega vaja.
  /   10:05, 7. sept 2018
Kilekaaned on jobudele ja taibudele. Õige mees kilet ei kasuta.
K
Kogu  /   10:00, 7. sept 2018
see " tarkus " tuleb haridusministeeriumist.
P
palju suurem  /   09:58, 7. sept 2018
vajadus on reguleerida toidu praadimisastet. Tühja need õpikud ja lastevanemate aeg.
K
Kett  /   09:56, 7. sept 2018
Paberit ei oska tänapäeval vist keegi enam ümber panna?
T
tomm  /   13:14, 7. sept 2018
Konksuga kartulit oskad võtta ja kirvega jämedat puud langetada?
Kui muidugi kiviaega tagasi igatsed, võiksid juba kive koguma hakata.
M
Ministeeriumipadi  /   09:49, 7. sept 2018
Mis mõttes ei näe vajadust? Ministeeriumi omadel on muidugi sellistest asjadest po44ui, mis ennast eriti ei puuduta. Muidu oskate seal üleval küll ajuvabasid seadusi kokku keerata. See on üsna loogiline, et raamatud võiksid olla ühes mõõdus. Täiesti nõme ju, et aja poes millimeetreid taga, igale 13-le raamatule erinev paber, erinevad kaaned, siis veel 13 erinevat töövihikut ka. Jumal sa näed ja ei mürista!
Ministeeriumile aga edu uute lollide ideede elluviimisel. Normaalsusesse te ei küüni, nagu näha.
E
Eino Taruk  /   09:39, 7. sept 2018
GOST oli üks hea asi :P
:
:)  /   10:11, 7. sept 2018
Jepp. Kile ja triikraud olid selle gosti nimed.
E
einoh  /   09:26, 7. sept 2018
Kilekaaned, kui sellised tuleb minu arvates keelustada. Imelik jäänuk nõukaajast, millest võiks juba lahti saada. Nende tootmine reostab keskkonda, peale kooliaasta lõppu rändavad nad prügilasse või loodusesse, milleks seda jama vaja. "Töövihikukaante kaitseks" loodud kilekaaned on mõttetu raharaisk, reostab keskkonda.
T
tomm  /   13:15, 7. sept 2018
Sinu sünd reostas räigelt keskkonda.
K
Kas keegi teab  /   09:18, 7. sept 2018
millega juba sel aastal koolis neid tasuta digiõpikuid lugema hakatakse. Singapuris, kus alustati vastava programmiga aastal 2011. ei ole veel kõigile sobiva lahenduseni jõutud. Märkimisväärne osa õpilastest peab sobilike digiseadmeid liiga kalliks ja eelistab paberõpikuid ehk siis, kuidas tagatakse digiõpikute kättesaadavus?
V
Vai Raiska  /   09:06, 7. sept 2018
Lõigake siis ise õpikud ja töövihikud ühtsesse mõõtu, sest need haridusministeeriumi johmardid ju ise sellepeale ei tule.
K
kilet saab ju ka ise lõigata  /   09:03, 7. sept 2018
ning siis triikrauaga keevitada õigesse mõõtu. Oh neid "lumehelbekesi" küll.
V
Vai Raiska  /   09:10, 7. sept 2018
No kuule kilekeevitaja, mul on õhtuti kodus muutki teha.
I
irw  /   10:10, 7. sept 2018
Uusi tittesid treida?
S
seda et  /   12:01, 7. sept 2018
Jah, sul on tõesti muuDki teha. Näiteks eesti keele kirjareegleid õppida, et lapse ees mitte häbisse jääda.
K
Kas  /   18:47, 7. sept 2018
sind torgib kuidagi, kui keegi kuskil tittesid treib ja sina ilma jääd?
P
phahahhaa  /   01:42, 8. sept 2018
No meda viuttu

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis