Suvel sai jälle kirutud teemehi kõiksugu sulgemiste või remontide pärast, aga millal siis veel teid parandada kui mitte soojal ajal? Hiljem on ju hea sõita uuenduskuuri läbinud lõikudel.

Eesti teed on viimase kümne aastaga paremaks muutunud. Kui võrrelda neid Läti omadega, siis seal tuleb tõesti  masendus peale, sest kõik on käest lastud. Lõunanaabrite juures liikumine on lausa hädaorg. Selles, et Läti–Leedu piiripunkti 200meetrise lõigu remondiks kulus kolm kuud, pole midagi erakordset.

Miks maantee ehitamine venib?

Ehkki meil on asjalood paremad, paneb siiski õlgu kehitama Tallinna–Tartu tee ehitamine. Reformierakond aina rääkis, et kiirteed on vaja, aga sõnadelt tegudeni ei jõutudki. Juhan Parts võttis asja ette ja tema ministriksoleku ajal valmis neljarealine Aruvalla–Kose lõik. Nüüd on sellest viis aastat möödas. Õnneks Kadri Simson jätkab soikunud tööd, kuid mitte loodetud tempos. Mõne aasta pärast saab sõidurõõmu olema Võõbuni. Miks mitte Mäoni, küsime. Üle koera saame, ent sabast üle enam mitte. Võiks ju pingutada ja järelejäänud jupigi ümber ehitada. Kui teha, siis juba korraga. Tööjõukulud suurenevad iga aastaga, sama lugu on ka hindadega. 

Eesti teid võiks ehitama kutsuda rahvusvahelisi firmasid. Tulgu poolakad, serblased, ungarlased või rumeenlased. Kui keegi seab kahtluse alla sealsete kiirteede kvaliteedi, siis mingu vaadaku oma silmaga. Balkani tööjõud ei küsi ulmelist hinda ja rabavad looma moodi tööd teha. Tekiks konkurents ja meilgi ei pumbataks hindadesse enam niimoodi õhku.

Enne Võõbut tehti katselõik. Uus trass läbib sood. Räägiti, kuidas uusim tehnoloogia välistab teepadja vajumise. Nüüd konstateerime, et mõne aasta eest rajatud lõik ei kõlba kuhugi ja mürinal alanud tööd tuleb aastaks peatada. Kas ükski insener ei osanud seda siis ennustada? Nüüd  kaotame aasta ja teeme 25kilomeetrist lõiku kolm aastat! Teised riigid rajavad selle ajaga sadadesse kilomeetritesse ulatuvaid moodsaid trasse. Valgevenes ehitasid hiinlased kahe aastaga valmis 200 km kiirtee Minskist Mogiljovi. See on siinsest parem ja turvalisem.

Teid lõhuvad võõrad veokid

Leedu teedemajanduse tempo ja tasemeni ei jõua me aga niipea. Praegu käib seal hoogne ehitus. Neljarajaliseks, osades kohtades 2 + 1 rajalisteks ehitatakse Panevežise ringteed. Poolteise aastaga uueneb tundmatuseni paarikümne kilomeetrine lõik. Uskumatu tempoga käib Kaunase–Marijampole kiirtee ehitus. Töid alustati eelmisel aastal ja 35kilomeetrine lõik peab valmima 2019. maikuuks.

Ehitusjärgus trassil on valmis lõigud juba liiklusele avatud. Keegi ei oota komisjoni inspekteerimist ega viimast jah-sõna. Aastaks 2023 peab olema Kaunase ja Varssavi vaheline Via Baltica trass renoveeritud. Sellest tuleb neljarealine kiirtee, kus projekteeritud kiirus on 130 km/h. Töid rahastab Brüssel. Meil pole midagi vastu pakkuda.

See ei ole mingi ulme. Varssavi ja Bialystoki vahel saab neljarealist teed pidi täies ulatuses sõita enne järgmist suve. Töötempo on meeletu, ehitatakse isegi öösel ja nädalavahetustel. Trass peab olema valmis selle aasta lõpuks ning talvekuudesse jääb piirete ja viitade paigaldamine. Mõistagi saab seal sõitmine olema kallis lõbu. Busside ja raskeveokite eest peab hakkama tasu maksma.

Viimati silmasin Poolas, kui palju kasutatakse teedeehituses betooni. Mõni lõik võib olla sadakond kilomeetrit pikk ja peab vastu aastakümneid. Poola on transiitmaa ning seal peavadki olema head teed. Eestis kasutame aga endiselt asfalti ja see kipub suvekuumuses sulama. Poolas keelatakse raskeveokitele liiklemine, kui õhutemperatuur on püsinud mitu päeva 30 kraadi ringis.

Päevasel ajal on lubatud ainult toidu- ja esmatarbekaupade vedu. Eesti teedele tekkisid juulikuus pikirööpad – seal vurasid hoogsalt võõrad veokid. Venemaale sõitvad treilerid, lastiks Paldiski sadamas peale laaditud luksusautod, on tekitanud Tallinna ja Tartu vahele ning Tartu ringteele sügavad pikirööpad, mis muutuvad liiklejatele vihmaga ohtlikuks.

Seega on viimane aeg meie teedeehituses ja poliitikas midagi muuta.

Jaga artiklit

2 kommentaari

A
aga  /   20:01, 6. sept 2018
Eestis kasutatakse biolagunevat asfalti (loe: bituumenit). Sellest saab mõnusate künnivagudega teed.
Roheline mõtlemine ruulib ; )
Kust see info on võetud, et Poolas ei tohi kuuma ilmaga rekkad sõita? Nalja teete ... Korralikult ehitatud teedel ei teki probleeme.
R
rompel  /   12:21, 6. sept 2018
See on huumor mis toimub. Näiteks Keilast Leholani viivat kergliiklusteed tehakse kevadest saadik...maksumaksja raha saab niimoodi kenasti virutada. Tahaks näha, et erarahadega sellist kolme kilomeetrist lõigukest pool aastat loksutatakse.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis