2
fotot
Naised nagu tegelased sarjast „Teenijanna lugu“ (AFP/Scanpix)

Teisipäeval alanud USA senati istungeid, milles küsitletakse Brett Kavanaugh'd, kandidaati ülemkohtuniku kohale, on mõlemal päeval seganud valjuhäälsed protestijad. Mõned meeleavaldajad kandsid lausa kostüüme telesarjast „Teenijanna lugu“. Mida see tähendab?

Kõigepealt taustaks, miks on Kavanaugh' suhtes nii suur vastumeelsus. Kavanaugh loodab täita pensionile läinud Anthony Kennedy kohta USA Ülemkohtus. Seal töötab üheksa kohtunikku, kelle määrab president ning kinnitab valitsus. Paaritu arv Ülemkohtus tähendab, et olenevalt sellest, kas ametisistuv president on demokraat või vabariiklane, võib iga uus kohtunik ise olla vastava eelistusega ning kallutada kohut ühes või teises suunas. Kennedy oli küll nn konservatiivne kohtunik, kuid tegelikkuses hääletas vahel ka progressiivselt.

Kavanaugh on teada mitte ainult oma konservatiivsete eelistuste poolest - tõele au andes ei lähe ühegi ülemkohtuniku ametisse määramine sujuvalt ja ilma presidendi vastaspartei hädakisata - vaid juba teine kohtunik, kelle valib president Trump. Ülemkohtuniku töö, kui ta sellest just ei loobu, on eluaegne. Seega on võimalus ühe ametiaja jooksul kaks korda nii tähtsat valikut teha üsna suur asi. Ajaloos on presidente, kes pole ühtki uut ülemkohtunikku valida saanud.

Kui Kennedy oli tasakaalustav ülemkohtunik, kes kord võis hääletada nii, kord naa, siis Kavanaugh' puhul ei ole kahtlustki, et tema lööks tasakaalu konservatiivsete kohtunike kasuks 5-4. See poleks iseenesest ehk midagi erakordset, sest nagu öeldud, on see paratamatu osa protsessist. Kuid Kavanaugh' puhul on õhus kaks teemat.

Esiteks 1973. aasta kohtuotsus Roe v. Wade, millega Ülemkohus dekriminaliseeris ning kuulutas privaatsusvabaduse küsimuseks raseduse katkestamise. Katse 1990ndatel Roe v. Wade ümber lükata ei osutunud edukaks, küll aga anti osariikidele taas suurel hulgal vabadust rasedust katkestada soovivate naiste õigusi piirata. Põhimõtteliselt on Roe v. Wade'ist alles ainult sümboolne osa: protseduuri päriselt ära keelata ükski osariik ei tohi. Piiranguid nii abordi tegemiseks lubatud raseduse kestusele, protseduuri läbiviivate kliinikute arvule jne võivad osariigid juba praegu rakendada, vaid otsesõnu ära keelata ei või.

Abort on USAs politiseeritud teema, mitte pelgalt isiklik ja meditsiiniline valik. Õieti on tegemist äärmiselt mõjuka poliitilise teemaga. Teatud süvausklikes ringkondades vaid abordikeelu põhimõttest lähtudes poliitikuid valitaksegi ja mõni poliitik paneb selle lausa valimisprogrammi. Ka presidendi valimine on selles osas abordivastastele tähtis: ehkki president ise ei saa seda ära keelata, saab ta ametisse määrata konservatiivse ülemkohtuniku, teema võetakse uuesti üles ja Roe v. Wade on tõsises ohus. President Trump on abordiõiguste äravõtmisele siin-seal ka viidanud, ehkki kunagi enne presidendiks saamist oli ta veendunud abordiõiguste pooldaja.

See selgitab, miks astusid teisipäeval senatisaali mitu punases rüüs ja valge tanukesega naist. Nad kujutavad tegelasi sarjast „Teenijanna lugu“ (ingl. k. „Handmaid's Tale“), mis põhineb Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi samanimelisel romaanil.

„Teenijanna lugu“ räägib düstoopilisest ja rõhuvast ühiskonnast, kus naised ei tohi töötada, omada vara, õppida lugema, käia valimas jne. Naiste ainus eesmärk on lapsi sünnitada. Kuna suurem osa naisi on viljatuks jäänud, on ühiskonna kõrgemad klassid vangistanud nn viljakad teenijannad ehk teenelised sünnitusmasinad, keda mehed sunniviisiliselt rasestavad, et nende omad viljatud naised saaksid teenijanna sünnitatud järglased üles kasvatada. Teenijannad on kohustatud eralduse märgina kandma eelkirjeldatud punast rüüd ja valget tanu.

Meeleavaldajad kardavad, et kui Kavanaugh saab kohtunikuks, lendab Roe v. Wade aknast välja. See ei tähenda, et raseduse katkestamine kogu riigis ära keelataks. Otsustamisõigus antaks osariikidele ning ehkki mõned osariigid jätaksid neis praegugi kehtivad aborti puudutavad seadused alles, on ka osariike, mille põhiseaduses on kirjas, et samal päeval, mil Roe v. Wade tühistatakse, hakkab nende osariigis automaatselt kehtima abordikeeld. Need on Louisiana, Mississippi ja mõlemad Dakotad. Kõige negatiivsemate prognooside kohaselt võivad abordikeeluga kaasa minna isegi enam kui pooled osariigid.

Teenijanna kostüüm on seega protestiks võimalusele, et peagi on mitmes USA osariigis läinud naise õigus oma keha ja eluvalikute üle otsustada. Meeleavaldajaid oli 70 ringis.

Pärast saalist välja juhatamist seisid naised vaikselt senati koridorides. Ülal teeb keegi selfit. (AFP/Scanpix)

Ehkki punases rõivais naised said meedias enim tähelepanu, tulid meeleavaldajad saali ka kolmapäeval. Pahased vabariiklased süüdistasid demokraate meeleavaldajate ässitamises, kuid seekord oli protestijate tähelepanu teisel Kavanaugh'd puudutavas küsimuses.

Temalt küsiti, kas president saab keelduda kutsest tulla tunnistusi andma. Hetkel on õhus võimalus, et eriprokurör Mueller kutsub president Trump n-ö vaibale, et arutada presidendi valimiskampaania seoseid Venemaaga. Kavanaugh keeldus küsimusele vastamast, vabandades end põhjendusega, et ta ei spekuleeri veel kohtu ette jõudmata juhtumeid, mis pole asetki leidnud.

1998. aastal väljendas Kavanaugh arvamust, et ametisolev president ei tohiks kunagi olla kriminaaluurimise all. Kuna on vähemalt teoreetiline võimalus, et pärast sügise vahevalimisi võib president Trumpi ees oodata umbusaldusavaldus ning Muelleri uurimine võib sellele kaasa aidata, kardavad paljud ameeriklased, et just see kunagi välja öeldud mõte tegi Kavanaugh presidendile eriti armsaks. Siiski põikles Kavanaugh sellest teemast eemale, öeldes, et ei väljendanud toona arvamust, mis tugineks põhiseadusele. Selles osas, mida ütleb kriminaaluurimiste ja presidentide kohta USA põhiseadus, ei ole ta enda sõnul kunagi avalikult mingit positsiooni võtnud.

Jaga artiklit

4 kommentaari

P
püksid  /   08:23, 6. sept 2018
Ja seda artiklit saab tasuta lugeda.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis