Johannes Kert (Teet Malsroos)

"Kahjuks ei tulnud juhtum mulle väga suure üllatusena, aga see on suurepärane, et see välja tuli," leiab erukindral Johannes Kert.

Johannes Kert usub, et Venemaa huvi Eesti vastu on suurenenud, ent samal ajal on paremaks muutunud meie võimekus reetureid avastada.

"Meie naaberriigi eriteenistus muidugi üritab teha oma tööd. Pole uudis, et nad üritavad siit värvata," ütleb Kert.

Ta märgib, et Venemaa huvi on Eesti vastu aja jooksul tõusnud, ent meil on ka paremad moodused reeturite avastamiseks. "Tegelikult tuleb neid viimasel ajal iga pool välja," lisab Kert.

Esmaspäeval, 3. septembril pidas kaitsepolitsei riigireetmises kahtlustatavana kinni kaks meest, Deniss Metsavase (s 1980) ja Pjotr Volini (s 1953). Kuriteo toimepanemise ajal töötas Metsavas kaitseväe peastaabis. 

Jaga artiklit

9 kommentaari

T
Tõnu Anton  /   11:43, 6. sept 2018
Kas Eesti riigil on veel ka nn riigisaladusi, mida teised riigid ei tea? Kui ollakse sellise suure organisatsiooni nagu NATO liige, siis peab arvestama ka sellega, et kõikides liitlasriikides olevad vastaspoole spioonid võivad ka sealtkaudu saada infot, mida meie ise salajaseks peame. Salateenistused on olnud, on praegu ja jäävad ka tulevikus olema. Kõiksuguse info valdamine on käsitletav tugevusena nii isikute-, ühingute- kui riikidevahelisel suhtlemisel.Peale info otsese edastamise on tänapäeval võimalikud veel info hankimine pealtkuulamiste, arvutitesse häkkimise, kosmoseluure vahenditega jälgimise ja veel paljude muude võimaluste abil. Seda tehakse teiste riikide ( ka meie liitlasriikide) poolt meil ja meie eneste poolt teiste riikide kohta. Meie paljukiidetud küberjulgeoleku programmid sisaldavad ka küberluure läbiviimist teiste suhtes. Ärevaks teeb see, et nii kaua saab meie julgeolekustruktuurides kõrgetes ametites karistamatult töötada, ilma et vahele jääks. Siit tekkib põhjendatud küsimus. Kui palju meie riigi vastu töötavaid isikuid täna veel rahulikult toimetavad meie kaitseväes, KAPO-s, õiguskaitseorganites, riigiaparaadis ja Toompeal? Kui tugev on meie julgeolekusoomus tegelikult või soriseb see sõelana läbi? Vahelevõetud potentsiaalse vastase luuraja on kindlasti parem kui peidus olev luuraja, aga mida teha siis, kui neid on ka luurajate vahelevõtjate hulgas?
S
suitsutoru  /   11:07, 6. sept 2018
Korstnapühkija on rääkinud.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis