Aleksandrs Krasnopjorovs süüpingis (@rebaltica / Twitter)

Alates sellest, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare ning NATO oma vägede arvu Baltikumis suurendas, on välisriigi eriteenistuste heaks töötamises süüdi mõistetud 20 kolme riigi elanikku. Enamik neist on spioneerinud Venemaa heaks. Kuid kõigist neist tegelastest on Lätis kinni nabitud vaid kaks.

Läti väljaanne Re:Baltica keskendub kahest juhtumist ühele: Läti Raudtee endine töötaja Aleksandrs Krasnopjorovs, keda Läti kaitsepolitsei kahtlustas 2015. aastal Venemaa heaks spioneerimises. Võimud uskusid, et Krasnopjorovs edastas Kaliningradis viibinud kontaktile videosid Jelgavast läbi sõitnud NATO transpordist. Mehed kohtusid Kaliningradis toimunud endiste Vene ja Nõukogude sõdurite peoüritusel. Krasnopjorovs väitis, et Maksim Krotov, kes 1990ndatel Tšetšeenias võitles, oli kõigest tema hea sõber.

Lisaks videomaterjalidele NATO koormaid vedanud rongidest edastas Krasnopjorovs Krotovile kaarte rongide salastatud liikumisteedest.

Vahistamise järel tunnistas Krasnopjorovs esimese hooga oma tegevuse üles, kuid hiljem võttis ülestunnistuse tagasi, väites, et kaitsepolitsei survestas teda. Krasnopjorovs on kahe lapse isa ja Lätis sündinud. Ta peab ennast Läti elanikuks ning Lätit oma kodumaaks, ent kodakonsust ei ole ta võtnud enda sõnul põhimõtte pärast. Oma poliitilistest vaadetest on ta muidu avaldanud vaid seda, et vihkab Ameerika Ühendriike. 2018. aastal mõisteti ta pooleteiseks aastaks vangi.

Teine spionaažijuhtum Lätis puudutab talumeest, kes elas Aluksne lähistel Eesti-Läti-Vene piiri nurgal ning jagas Vene võimudele infot Läti pool piiri toimuvast liiklusest ja muust tegevusest. Tema on oma teod üles tunnistanud.

Kuid miks on need kaks ainsad, kes Lätis vahele on jäänud? Eestis on süüdi mõistetud 14, Leedus 8 inimest. Välisriigi eriteenistuste heaks töötasid neist 20, neli Eestis süüdi mõistetut käisid riigisaladustega lohakalt ümber. Leedus on kaheksast kaks spioneerinud hoopis Valgevene heaks. Ometi on kõik kolm riiki ju pealtnäha võrdsed huviobjektid. Re:Baltica kirjutab, et Läti kaitsepolitseilt on seda ikka ja jälle küsitud ning neil on sellele alati kaks stampvastust.

Esiteks on paljud teolt tabatud tüübid riigis viibides diplomaatilise kaitse all. Läti saadab nad riigist välja vaikselt, meediakära tekitama. Kuna selline info on riigisaladus, ei saa seda ei kinnitada ega ümber lükata.

Teiseks tunneb Läti kaitsepolitsei uhkust selle üle, et 90ndate alguses õnnestus neil väidetavalt vallandada kõik KGB seostega inimesed. „Väga sageli on neil, kes Eestis kinni on peetud, vanad sidemed KGB-ga. Meil sellist probleemi ei ole, sest me isoleerisime nad juba algusest peale,“ ütles seimi riigikaitsekomisjoni liige Inese Libina-Egnere.

See ei ole siiski päris tõsi. Viimased KGB minevikuga isikud lahkusid kaitsepolitseist 2000. aastal, mil Läti liitus NATOga. Mitu anonüümseks jäänud allikat Läti kaitsepolitseist tunnistavad, et tegelikult ei ole asi selles, justkui oleks Lätis raske spioneerida, vaid kaitsepolitseil puuduvad oskused infot koguda ja seda analüüsida. Alles pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal võttis Läti valitsus jalad kõhu alt välja, et luureteemale keskenduda. 2015. aastal selgus, et Läti seadused, mis puudutavad spioneerimist, olid NATO ja euroliidu riikide seas nõrgimad. Ning vananenud, viimati oli seadusi uuendatud 1999. aastal.

Samuti oli seadustes klausel, mis nõudis, et prokurör peab tõestama, et spionaaž toimus välisriigi luureteenistuse soovil ning tõestama ka, kuidas kogutud infot hiljem täpselt ära kasutati. „Selliste teadmiste omamiseks peab olema mingi superluureteenistus, et sellist asja ära tõestada,“ räägib üks seimi liige.

Venemaa huvi Läti vastu ei ole sugugi väiksem kui huvi Eesti ja Leedu vastu, kuid Lätis jääb puudu süstemaatilisest vastuluuretegevusest ning vastavaid seadusi täiendati ning uuendati alles õige hiljuti, samuti tekkis tõsisem poliitiline huvi luuretegevuse vastu viimastel aastatel.

Jaga artiklit

3 kommentaari

L
Lätis  /   09:27, 6. sept 2018
on ju sõjaväes kõik profid ja ise teavad, kuidas raha teenivad.
M
mees2  /   08:12, 6. sept 2018
Sest Lätis on korruptsiooni tase kõrgem, kui me arvata oskame. Lisaks on seal piirkonnad, mis on venelastega asustatud suures ulatuses. Lätlase mentaliteet on rohkem sarnane venelase omale.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis