2
fotot

Soome ettevõtja Peter Vesterbacka rääkis hiljaaegu, kuidas Tallinna-Helsingi tunneli rajamine algab tõenäoliselt juba 2020. aastal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonnapeaspetsialist Eva Killar toonitab siiski, et tunneli ehitus on jätkuvalt pigem idee, mitte veel kokkulepitud tegevusplaan.

Pompoosne plaan rajada Tallinna ja Helsingi vahel tunnel on Vesterbacka sõnul juba käimas ning 2020. aastal lüüakse kopp tõenäoliselt maasse. Killar tuletab meelde, et ei Soome ega Eesti riik pole ärimehe projektiga otseselt seotud. 

Palun selgitage lühidalt lahti, mis protsess on praegu käimas seoses Tallinna-Helsingi tunneliga. 

Peale 2018. aasta alguses valminud Eesti-Soome projekti FinEst Link raames teostatud tunneli tasuvusanalüüsi moodustati Eesti-Soome ühine tunneli töörühm, milles osalevad Soome ja Eesti majandusministeerium ning Helsingi ja Tallinna esindajad. Töörühma eesmärk oli panna paika järgmiste sammude kava. Kava valmis Eesti ja Soome valitsuste ühisistungiks. Ühisel istungil kinnitasid mõlema riigi peaministrid projekti olulisust ning samuti ka vajadust kaasata projekti elluviimiseks erakapitali. Peter Vesterbacka on asunud tunneli projekti jõuliselt vedama, kuid ametlikku osalust Eesti ja Soome riikidel Vesterbacka projektis ei ole. Samas pole mõtet ka kaht erinevat tunnelit ehitada, seepärast hoiame end Vesterbacka projektiga hästi kursis ning kindlasti ei hakka me omalt poolt kätte ette panema ja projekti venitama.

Tunneliprojekti eestvedaja Vesterbacka ütles, et Soome pool alustab tunneliehitust 2020. aastal. Millal Eesti võiks ehitust alata?  

Siinkohal tasub vast üle korrata, et tunneli ehitus on jätkuvalt pigem idee, mitte veel kokkulepitud tegevusplaan. Seetõttu pole ka veel selge, kas, kes ja millal seda rajama hakkab. Ei Soome ega Eesti riik pole Vesterbacka tunneliprojektiga otseselt seotud, kuid kuna teema on Eestile ja Soomele oluline ja kuna Peter Vesterbacka on oma plaani juba mõnevõrra konkreetsemalt sisustanud, siis loomulikult on infovahetus tihe. Peter Vesterbacka käis möödunud reedel oma viimast plaani ka majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile tutvustamas ning võib öelda, et plaan on kahtlemata väga ambitsioonikas – tegemist oleks maailma pikima merealuse tunneliga ning Vesterbacka visiooni kohaselt peaks see valmima juba 2024. aasta lõpul. Vesterbacka plaani kohaselt ehitataks Soome lahte kaks tehissaart – üks Tallinna ja teine Helsingi lähistele. Soome-poolsele saarele ehitatakse ka majad, mis mahutavad kokku 50 000 elanikku ning lisaks hotellid 10 000 inimese majutamiseks. Eesti-poolne saar on Vesterbacka praeguste plaanide kohaselt kavandatud teenindussaareks. Millal Eesti poolel tema plaani järgi ehitus alata võiks, ei oska majandusministeerium öelda, seda tuleks küsida Peter Vesterbacka enda käest. 

Millal algab keskkonnauuring?

Keskkonnauuringute tähtaeg pole veel paigas. See sõltub paljuski sellest, milliseks kujuneb planeeringu menetlemise protsess. Alustada tuleks täiendavate geoloogiliste uuringutega, et panna paika kõige sobivam tunnelitrass.

Jaga artiklit

18 kommentaari

M
Mõistusega  /   22:46, 10. sept 2018
Saage aru kõik see idiootsus ei juhtu lähema 2 generatsiooni jooksul. Kunagi muidugi võib tulla, kui on uued tehnoloogiad. Keegi annab endale aru ka mida tähendab 80km tunneli kaevamine. Tuletan meelde, Eestis on 1 (ÜKS) tunnel ca 400 meetrit pikk, sellel pole vett peakohal ja seda ehitati ka 2 aastat. Kõik séllised ulmeprojektid on vaid LOOTUSE külvamiseks ja optimismi tõstmiseks lambakarjale.
J
juhtiv ekspert ja visionäär  /   18:34, 10. sept 2018
Tramm nr 1. läheb Helsingisse.
Tramm nr. 2 läheb Koplisse.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis