Põnevat ja kasulikku | Sisuturundus

Vaimse tervise häirete all kannatab mingil eluperioodil iga neljas inimene – ometi kardetakse abi otsida! 

Tallinna Vaimse Tervise Keskus, 27. september 2018, 12:07
 Envato Elements
Vaimse tervise häired on levinumad kui arvatakse. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb vähemalt iga neljas inimene mingil eluperioodil mõnda vaimse tervise häiret. Eestis diagnoositakse igal aastal aga ligi 26 000 inimesel mõni psüühikahäire.

Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kommunikatsioonijuhi Monika Randi sõnul esineb kõige enam neurootilisi ja stressiga seotud häireid (näiteks ärevushäired) ning meeleoluhäireid (sh depressioon ja bipolaarne häire).

Ta toonitab, et loomulikult ei tähenda iga paha tuju, väsimus, tüdimus, kurbus või viha kohe vaimse tervise häiret. „Üldiselt on vaimse tervise spetsialistid üksmeelel, et piir mööduva halva enesetunde ja tõsise, sekkumist vajava seisundi, vahel jookseb mööda seda, kas olukord põhjustab inimesele endale või teda ümbritsevatele kannatusi ning kas inimene tuleb oma igapäevaste tegemiste ja töödega enam-vähem aktsepteeritaval tasemel toime,“ lausub Rand.

„Need juhud, kus inimene ise üldse aru ei saa, et tema vaimse tervisega on midagi tõsiselt korrast ära, esinevad enamasti raskemate psühhootiliste seisundite puhul ja nende osakaal on väike, arvestades vaimse tervise häirete levimust. Samas ka depressiivne seisund võib viia selleni, et inimene arvab, et nii ongi normaalne, et kogu aeg on paha tuju. Tegelikult ei peaks sedamoodi olema,“ lisab ta.

Vaimsed häired võivad kimbutada kõiki

Monika Rand tõdeb, et kuna vaimse tervisega on elu jooksul kimpus märkimisväärne osa inimesi, ei peaks probleemi häbenema. „Need on osad inimeseks olemisest. Sama hästi võiks öelda, et ma häbenen, et olen inimene. Vaimse tervise probleemid võivad tekkida igas vanuses sõltumata soost, haridustasemest, erialast, sissetulekust või elamispiirkonnast. Keegi meist ei ole haigestumise eest täielikult kaitstud ja keegi pole oma haigestumises süüdi, sest psüühikahäirete tekkepõhjuseid on palju ja me ei saa neid kõiki ise kontrollida (nt pärilik taust, stressirohked elusündmused jne),“ räägib Rand.

Ta toonitab, et kõikidest haigustest on ilmselt just psüühilised haigused need, mille kohta liikvel kõige enam valearusaamu. „Valdkond ongi üpris keeruline, sest häireid on erinevaid ja nad ka avalduvad väga erinevalt. Seetõttu kiputakse asju lihtsustama ja mustvalgelt nägema – et kas inimene on normaalne või siis rahvakeeli täitsa hull. Tegelikult on sellel skaalal väga palju astmeid ja me keegi ei asu selle päris alguses ehk siis nn normaalsuspunktis. Ja me ei asu oma elu jooksul ka kogu aeg sama koha peal,“ selgitab Rand.  

Ta toob välja, et inimene võib ühel eluperioodil olla tõsises depressioonis ja enam mitte midagi suuta, kuid ülejäänud elu kenasti hakkama saada. „Ka paljud skisofreeniadiagnoosiga inimesed elavad meie kõrval nii, et me sageli isegi ei tea, et neil see haigus on. Kahjuks tekib ettekujutus vaimsetest häiretest sageli ekstreemsete näidete põhjal, kui inimene tõesti käitub väga veidralt või miskit mitteaktsepteeritavat korda saadab. Tihtipeale satuvad sellised lood ka ajakirjandusse ja kes see ikka tahab ennast sellise kujutlusega samastada,“ leiab ta.

Siiski, tunnistab spetsialist, et viimasel ajal on vaimsest tervisest räägitud üha enam ja seetõttu juletakse ka rohkem abi otsida.

Kuidas inimest aidata?

Monika Rand toob välja, et psüühikahäirete ravimise ja leevendamise puhul on kolm tugisammast: ravimid, psühhoteraapia ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon.

„Üldiselt on ka teada, et tõsisemate häirete (nt skisofreenia, raske depressioon) puhul on enim abi kõigi kolme kasutamisest. Ainult ravimitele lootes jätame me tähelepanuta inimese sotsiaalse toimetuleku. Kergemate häirete puhul ei ole alati ravimid vajalikud, võib piisata ka teraapiast. Mõni inimene vajab individuaalset nõustamist, teine eelistab käia mõnes teraapiagrupis, kolmas vajab rohkem abi igapäevaste praktiliste küsimuste lahendamisel – seega ühte konkreetset valemit, mis kõigile sobib, ei ole,“ räägib Rand.

Kõige alus on aga see, et aitaja ja abivajaja vahel tekiks hea ja usalduslik suhe, mis annab inimesele lootust, et ta saab raskest ajast üle. „Aitamine on kõige tõhusam, kui lähtuda inimese enda sisemistest soovidest ja vajadustest. Tark aitaja, olgu ta siis psühhiaater, sotsiaaltöötaja, psühholoog või muu vaimse tervise spetsialist, oskab üles leida inimeses endas peituvad ressursid. Need võivad olla sügaval peidus, aga nad on olemas,“ lisab Rand.

Tallinna Vaimse Tervise Keskuse teenustele jõuavad inimesed Sotsiaalkindlustusameti või Eesti Töötukassa kaudu. Teenused on tasuta, kui inimesel on diagnoositud psüühikahäire, ta on taotlenud eelnimetatud asutustest teenuseid ja sealsed spetsialistid on leidnud, et need on inimese toimetuleku parandamiseks vajalikud.

Teenused on mõeldud täiskasvanutele, kellel on diagnoositud mõni psüühikahäire.

Küsimuste korral saab teavet Tallinna Vaimse Tervise Keskuse infotelefonil 5551 1233. Vaata lisaks SIIT!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee