Vähe on neid, kes vaataksid viltu, kui kolleeg pildistab tööle kaasa võetud last asjalikult vanema tööpostil toimetamas või teeb tööajast kiire kõne abikaasale. Kuidas on lugu aga siis, kui me ei räägi kontoritöötajast, vaid kullerist, reka- või bussijuhist?

Jah, te nägite õigesti, Õhtulehe fotograafil õnnestus pildile püüda veoautojuhid, kes rooli keeramise kõrvalt – kohati ei jagunud käsi enam sellekski – jõid kohvi, nautisid sigaretti ja värskendavat mahla, parandasid aknapoolse jala jumet, jäädvustasid telefonikaameraga kõrvalistmelt vastunaeratavat last või vestlesid kaaslasega teisel pool toru.

Küllap on just elukutselistel roolikeerajatel kerge tekkima tunne, et liiklus on sama ettearvatav nagu sadu kordi nähtud seriaal ning igavuse peletamine või põhivajaduste rahuldamine on selles olukorras justkui iseenesestmõistetav. Sama suhtumist kohtab palju ka lihtsalt pika sõidukogemusega autojuhtide seas. Enesekindlus on muidugi hea, ent mitte siis, kui tasalülitatud ohutunne sunnib võtma asjatuid riske. Kõrvalised tegevused roolis seda kahtlemata on. Kogemus üksi ei kaitse, nagu näitas ka augusti alguses toimunud veoauto ja äpitakso kokkupõrge, milles viimase juht hukkus. Rasketest bussiõnnetustest kuuleb aga peaaegu igal talvel.

Sõitjate vedajatelt ootame erilist hoolsust liikluseeskirjadest kinnipidamisel just sellepärast, et kaalul on mitme inimese elud. Ent suur vastutus liikluskultuuri kujundamisel on kõikidel elukutselistel sõitjatel. Nagu on kirjeldanud jurist Indrek Sirk: „Kui liiklusrikkumisi on kriitilisest piirist rohkem, siis kohanduvad ka muidu õiguskuulekad liiklejad üldise vooga ja rikkumised kasvavad veelgi.“ Õnneks kehtib ka vastupidine – mida kriitilisem on avalikkus roolis rööprähklejate suhtes, seda väiksem on kihk teiste nähes näiteks telefon välja võtta.

Kas saame lootma jääda, et liikluskultuur paraneks iseenesest? Või oleks mõistlik sama moodi nagu teistes Euroopa riikides otsustada, et kui sõiduk veab reisijaid või kaupa, siis määratagu talle rikkumise korral suurema vastutuse tõttu ka suurem trahv?

Jaga artiklit

8 kommentaari

M
mis  /   09:12, 9. sept 2018
asi või nähtus on eesti keeles reka.
A
Armin  /   15:54, 8. sept 2018
Selgituseks neile, kes veel ei tea: eesti keeles ei ole olemas sõna "reka", küll on aga soome keeles sõna REKKA, mis tõlkes tähendab s a d u l a u t o.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis