Kommentaar

Igor Gräzin | Integratsioon vajab reformi: Tallinn Eestisse (11)

Igor Gräzin, Reformierakond, 4. september 2018, 21:36
 
Üks selle suve hittraamatuid ja meie kultuurimüüri sisse laotud kive on tuntud ning tunnustatud kirjaniku ja telestsenaristi Katrin Pautsi isikuraamat „Minu Muhumaa“. Ma ei pea vist mainima, et veidi karmivõitu gootilise alatooniga raamat – Muhu saare ilu kirjeldused, tänini liikvel õudusjutud, ülitugev seesmine identiteet, omalaadne ja tegelik solidaarsus, samas teatav kogukondlik sissepööratus, karmid minevikusündmused, tõrksuseni kõrguv väärikus – tekitas saarel kahetisi tundeid.

Ühtpidi oli selge, et raamat tegi Muhumaale seda, mida Lennart Meri tegi „Linnutee tuulte“ ja „Hõbevalgega“ kogu Eestile. Muhumaa tähendus omandas kosmilise mõõtme, muutus osaks meie olemusest. Muhumaa ja muhulased näitasid oma olemuslikku avatust.

Samal teemal

Teistpidi on aga seda lugu juba kümneid kordi kuuldud – olgu siis Andrese ja Krõõda tulek Vargamäele, Juuli ja Maali kolimine Paunverre Lutsu „Äripäevas“ või kas või päriselus lihtsalt uute ilmumine mõnda Kohtla-Järve stalinistlikku kortermajja. Sellises paratamatus kultuuride ja inimeste liitumises on peidus konflikt, mis kujundab suhteid aastakümnete kaupa, varjutab või ilmestab lapsepõlvi (näiteks Tuglase „Väikest Illimari“), külvab ja lõikab tagasihoitud vaenu ja ütlemisi.

Kui uued tulijad on enamuses

Elame Eestis, mille alevikke ja maakohti on Tallinn tühjaks tõmmanud: alates haiglate-sünnitusmajade-postkontorite-kaupluste sulgemisest, mis sotside, Isamaa ja Keskerakonna silmakirjaliku alkoholipoliitikaga on veelgi hullemaks läinud. Kuid oluline on ka vastupidine. Tallinna ja Harjumaa elukvaliteedi languse tõttu – see langeb vaatamata rahahunnikute kasvamisele, mis ülejäänud Eestist ära võetakse – ja seetõttu, et Eesti regionaalpoliitika ei kiusa ega sureta kõiki regioone ühtlaselt, hakkab kujunema riigisisene migratsioon.

Muidugi, Euroopa Liidu ega vabariigi nn regioonidepoliitika ei lase provintsidel areneda (enamik neist on määratud kaduma), aga on kohti, kus peale rahvaarvu languse (Muhus hoopis tänu kasvule) muutub inimeste isikulis-kultuuriline koosseis. See tähendab, et maale tulevad „võõrad“. „Siin me oleme!“ ühesõnaga. Kusjuures ma ei mõtle migrante, president Ilvese jumaldatud „koraanidemokraate“ ega mustanahalisi Euroopa Liidust, vaid meie endi Eesti- ja Liivimaa inimesi, kes parema elukvaliteedi otsinguil liiguvad kas päris-Euroopasse või siis vastupidi – maale. 

Ma ei tahaks linnast sundkorras küüditatavaid ministeeriumide ametnikke, IT-gurusid ja idufirmakasvatajaid ähvardada võimaliku peksasaamisega küla tantsupeol, sest ega neid pidusid päriselt enam polegi, aga ma loodan, et te saate aru, millisest suhtumisest me räägime. Ühesõnaga: lõpetame ära mõned mõttetud integreerumisjutustused! Näiteks eestlaste ja venelaste integreerumisest – vaid projektirahade tarvitamise nimel võib seda ajada veel paar aastakümmet ilma liigse lärmita.

Kuid tegelikuks eesmärgiks peab saama Tallinna integreerimine eestlastega. Näiteks Muhumaal küpseb rahva hulgas selline idee: kuna suvemuhulasi tuleb aina rohkem ja ka uusi päriselanikke aina arvukamalt, siis oleks ehk vajalik luua üks omaette programm – uustulnukate integreerimiseks Muhu kultuuri. Eksisteerib ju oht, et uusmuhulased ja vähemintegreerunud hakkavad moodustama saarel enamust. Mis siis saab?

Muhu kaubamärk on Eesti üks kõige võimsamaid: Muhu mustrid ja värvid on ühes või teises kombinatsioonis vaat et igal viiendal pealinna kraadel. Muhu müts on üks hipsterite vormirõivastuse elemente ja „Eesti mängus“ tõstis nuppe imeline kaunitar Muhu „siilikus“ ja Muhu tanuga – mis oli tal küll peas viltu nagu vene soldati pilotka, samas kui tanu peab olema otse!

Tulijad Muhu iseolemist ei ähvarda, vastupidi – nad muhustuvad üsna kiiresti. Aga mujal Eestimaal, teistes kihelkondades ja kultuurides? Kui mõelda näiteks sellele, et regionaalministri juures töötav nimekomisjon, mis eeldatavasti tegeles eestikeelsete nimedega, likvideeris kihelkonnanime Kodavere (selle koha keelemurdes kirjutas Juhan Liiv) ja võttis nime Ülenurmelt?

Isevärki naabrid Tallinn ja Eesti

Kardan, et eestlusele tuleb oht mitte Etioopiast ega isegi mitte Pihkvast, vaid Tallinnast, mille alandlik hoiak Soome ja Euroopa Liidu (kui asutuse, mitte rahvuslike kultuuride ühenduse) suhtes kasvab üle selleks, et integratsioon Eestimaal tähendab nende jaoks kõigi teiste sundmuutmist teiseks Tallinnaks või kolmandaks Helsingiks.

Tallinnast vaadates on tõeline eestlane – soomlane ja päris-õige-eestlane – Euroopa Komisjoni harjusk, kellele vaadatakse alt üles, kelle käske oodatakse ja kelle hambutute naljade peale püüdlikult naerdakse. Olen tähele pannud, et kui Eestisse saabuvad justkui tööd tehes aega veetma mitu euroametnikku, siis õhtusöögil räägivad nad mitte võõrustajatega, vaid omavahelist klatši. Integreerimata Tallinna-eestlase pilgus on palve: võtke mind enda hulka!

Reformitud integratsioon tähendab Tallinna tagasi-integreerimist ülejäänud Eesti, eriti endise Põhja-Liivimaaga, mis on muide palju euroopalikum kui äsjane kaluriküla Helsingi. Lõhe Tallinna ja Eesti vahel on kultuuriliselt väga suur – kui meenutada kas või äsjast maksuameti kava hakata reguleerima rahvusalkoholi hansa müüki ja tarvitamist Setumaal, mis pole kunagi olnud Eestimaa, vaid oli Liivimaa osa. Tallinna integreerimist Eesti külge ma ei usu, aga möönan, et proovida ju võib.

Igatahes oleks enne seda vaja eurorahade käsutajatele selgeks teha, et Tallinn ja Eesti on küll naabrid, aga ometi kaks erisugust asja.

11 KOMMENTAARI

I
Kalle Mälberg 9. september 2018, 08:44
Igor, väike täpsustus- setod olid Pihkva kubermangus kuni Jaan Poska Ajutise valitsuse komissariks saamiseni. Alles Tartu rahu tõmbas piiri Irboska ta...
(loe edasi)
o
oioi 5. september 2018, 16:29
Probleem algab ikka inimeste sisemisest kultuuri tasemest, kas inimese sees on paigas eetilised väärtused. Ülejäänud suhted ja suhtlusümrusesse on vai...
(loe edasi)
Loe kõiki (11)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee