Eesti uudised

Kaitsja: politsei on Lusti kriminaalasja korra juba lõpetanud (23)

Siim Randla, 5. september 2018, 07:26
Katrin Lust Stanislav Moshkov
Eluruumi tungimises kahtlustatava, arvatavasti kohtu ette saadetava „Kuuuurija“ saatejuhi Katrin Lusti (pildil) kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmper mõistab, et uurimisorganite olukord pole kiita: esiteks on politsei kriminaalasja juba korra ise omal algatusel lõpetanud, aga kõrgemalseisev organ on ikkagi nõudnud teema edasiuurimist. 

Postimehe andmetel esitab prokuratuur septembris kriminaalsüüdistuse TV3 saate „Kuuuurija“ võttemeeskonnale eesotsas saatejuht Katrin Lustiga, keda kahtlustatakse kahel juhul eluruumi tungimises. Asja juhtiv Põhja ringkonnaprokurör Natalja Lebed enne süüdistuse esitamist ametlikke kommentaare ei jaga.

Samal teemal

 „Kaitsjana ei saa ma avaldada eeluurimise andmeid. Kuna ka prokuratuur ei ole meedias sõna võtnud, ei pea ma eetiliseks ise detaile kommenteerida,“ ütleb vandeadvokaat Ants Nõmper. „Pealegi on tulemas avalikud istungid, mida meedia saab kajastada, et igaüks saaks kujundada enda arvamuse, kes on selles loos õige ja kes vale.“

„Mõistan, et uurimisorganite olukord pole kiita. Esiteks on uurimisorganid selle kriminaalasja juba korra ise omal algatusel lõpetanud, aga kõrgemalseisev organ on ikkagi nõudnud teema edasiuurimist. Teiseks on sellist juhtumit, kus kõik on lindistatud, väga kerge uurida ja seeläbi kogu masinavärki käima tõmmata, kuid tegelikult on see siiski paljuski suitsukate oma tegemata jätmistele,“ räägib Nõmper. Tema sõnul on oluliselt raskem tegelda peitkuritegudega, mis on koos seksuaalkuritegudega seatud Eesti kriminaalpoliitika prioriteediks. 

Peitkuriteod on kuriteod, kus ei ole konkreetset kannatanut, kes saaks politsei poole pöörduda. „Ei oska ju kassivabriku kassid politseile avaldust kirjutada ning seetõttu vaatavadki õiguskaitseorganid sellest ühiskondlikust probleemist mööda. Samuti on politseil väga raske avastada seksuaalkuritegusid, eriti neid, mis on toime pandud alaealiste vastu. Prioriteediks olek aga ei tähenda, et kui ise ei suuda, siis teistel ka ei luba,“ selgitab Nõmper. 

Ta lisab: „Kui ajakirjandusliku tegevuse tõttu kõrbeb mõnel kassivabrikul äri põhja või poisid pääsevad mõnest meeste saunapeost, siis on Eesti natuke parem paik, kus elada. Politsei ja ajakirjandus peaksid rohkem koostööd tegema ja üksteist täiendama, mitte üksteist süüdistama. Mõlemad on ju ühiskonna valvekoerad ja mõlema eesmärk on ühiskonda teenida.“

Katrin Lust on kindel, et kui talle süüdistus esitatakse, siis kokkuleppemenetlusele ta ei lähe. „Kokkulepe tähendab, et end tunnistatakse osaliselt süüdi – ma ei kavatse seda teha. Ma ei ole süüdi!“"teatab ta. 

Kriminaalasja aluseks on kaks „Kuuuurija“ lugu: möödunud aasta septembris eetrisse läinud väidetava pedofiili paljastamist näidanud saatelõik ning novembris teleekraanile jõudnud kassivabriku paljastamise lugu.  

23 KOMMENTAARI

l
loogik 5. september 2018, 17:35
Kas toimus kasside pimemüük, et ostjakandidaat poleks tohtinud kassimüüja kutsel üle läve astuda?
Ah et see oleks tohtinud, aga olukorra vaataja...
(loe edasi)
n
nii ongi 5. september 2018, 15:08
Igal juhul peab Katrin võidutsema,see oleks ka nende võit,keda Katrin on aidanud mistahes kuriteo, sulide,pättide.ahistajate,varaste jne. vastu. pea püsti Katrin võiduka lõpuni
Loe kõiki (23)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee