77
fotot
Balleti „Keres“ esietendus Estonia teatris. (Tina Bychkova)

Eile õhtul jõudis Estonia teatris esimest korda lavale EV100 muusikaprogrammi kuuluv ballett, mis inspireeritud maletaja Paul Kerese elust.

Ebatavalises balletis musitseerib orkestri asemel kuuepealine ansambel YXUS Ensemble, ent täies koosseisus laulab Eesti filharmoonia kammerkoor. Muusika on modernne, kohati elektrooniline ja mürtsuv. Kõlab ka varem salvestatud helisid, näiteks malenuppude kukkumise või malelaual lohistamise hääl või malepublitsist Merike Rõtova meenutused Keresest.

Kuue balletitantsija varjud tekitavad lava valgel põhjal varjuteatri. Efekti lisavad nõukogudeaegset suletud ühiskonda sümboliseerivad klaaskastid, milles istuvaid muusikuid ka pillimängu ajal ringi sõidutatakse. Prožektorid tekitavad põrandale maleruudustiku.

Ballett kujutab muu hulgas, kuidas Pauli ema, kes kartis isa mängukire jätkumist pojas, viskas Pauli malendid tulle; kuidas Kerese ja president Pätsi vahel toimus salapärane kohtumine nelja silma all; kuidas Keres püüdis perega põgeneda Läände, kuid kaater ei tulnud ja tema valge unistus elust vabas maailmas pühitakse punaste poolt minema. Muidugi on etendusse põimitud ka Kerese malekohtumised erinevate vastastega, näiteks Capablanca ja Botvinnikuga, ning Pauli ja tema naise Maria Kerese ilus armastuslugu.

Lavastus algab ja lõppeb pika vaikusega. Lõpuminutid manavad esile vaikuse, mis valitses Tallinna tänaval päeval, kui Paul Keres saadeti viimsele teekonnale. Kõlama jäävad vaid tuulevilin ja õrnad loodushääled. Aplaus esietenduse lõpus oli see-eest vali ja pikk, kardin avanes uuesti kolm korda.

Balleti „Keres“ esietendus Estonia teatris. (Tina Bychkova)

„Kerese“ lavastaja ja koreograaf on Teet Kask, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, libreto autor Andri Luup ja kunstnik Ülar Mark. Tantsutrupp on väga rahvusvaheline, ainsa eestlasena kuulub sinna Cristina Krigolson. Ülejäänud tantsijateks on Benjamin Thomas, Francesco Piccinin, Iago Bresciani, Carlos Campo Venico ja Abigail Mattox.

Nagu balleti loojad kinnitavad, esindab iga tantsija mingit killukest Keresest. Kelles on aristokraatlikku sõbralikkust, kelles kunstilist ülevust, kelles uljust ja loomingulisust, kelles intelligentsust ja viisakust, kelles kodu- ja perekonna armastust.

„Kerest“ näeb Estonia laval ka 10. septembril, päev varem aga Tartus Draama festivalil. Sügise jooksul etendub ballett ka Helsingis ja tuleval aastal Kerese sünnilinnas Narvas. Esietendusel võis silmata mitmeid Aasia produtsente, kes lavastuse vastu huvi tunnevad.

Jaga artiklit

6 kommentaari

N
No  /   13:21, 5. sept 2018
totramat asja ei oskagi välja mõelda, või siiski, näiteks balett "Päts", balett "Lurich", nüüd võiks oodata ka ooperit "Keres"
E
ei kujuta ette,  /   06:52, 5. sept 2018
et suudaksin seda vaadata ja nautida.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis