Valitsus oli käskinud toonast Eesti KGB esimeest Rein Sillarit peatada tema asutuse tegevus 26. augustist 1991. Kõik tööruumid suleti ja pitseeriti.

Kuid alles täna 1991. aastal kirjutasid Edgar Savisaar, Sillar ja lühikese karjääri NSVL KGB juhina teinud Vadim Bakatin alla protokollile „Eesti Vabariigi, NSVL KGB ja Eesti KGB vastastikustest kohustustest“, mis koos samal päeval sõlmitud kokkuleppega piiriküsimuste reguleerimisest ja NSVL KGB piirivalvevägede tegutsemisest Eestis määras täpsemalt, mis edasi saab. Muide, Bakatin suutis loetud kuudega lammutada olulise osa NSVL KGBst ja astus sammu, mida talle eales andeks ei antud: ta loovutas ameeriklastele pealtkuulamisseadmete skeemi nende vanas saatkonnahoones Moskvas ja teatas, kuhu oli seadmeid kavas paigutada uues, veel ehitatavas hoones (need olid paigutatud telliskividesse).

KGB likvideeriti Eestis seejärel kiiresti,  kuigi osa veel Eestisse jäetud paberitest haihtus saladuslikult ning jäid vaidlused endiste julgeolekutöötajate elamislubade jms asjus. 2001. aastal moodustas riigikogu uurimiskomisjoni, et lõpuks mõista, mida KGBga sõlmitud lepped sisaldasid. Komisjon leidis, et mingeid siduvaid leppeid KGB töötajate ja nende pereliikmete eriõiguste kohta ei ole.

Jaga artiklit

19 kommentaari

M
muinasjutt  /   10:22, 6. sept 2018
mis ma kohe üldse ei usu seda lõpetamise juttu? Ega üldse ei sattunud endisi julgeid poisse kaposse, muudesse jõustruktuuridesse või riigiga väga lähedalt seotud ametitesse! Tolleaegsed pea- ja siseministrid peaksid vastust andma.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis