4
fotot

„Helistasin kõik muusikainimesed läbi, kes elus olid. Selleks tuli ikka vaeva näha, et need inimesed kõik kätte saada,“ meenutab tänane juubilar, Jazzkaare liider Anne Erm, kuidas ta 1980. aastate algul oma esimest raamatut „Polkast rokini“ kirjutas. Mobiiltelefone tol ajal ei olnud ja nii käis helistamine lauatelefoniga. Toonase Eesti raadio muusikatoimetaja Ermi sõnul oli aga raadiomaja siis nagu levimuusika arter. „Kõik käisid siin salvestamas ja astusid ka muusikatoimetusest läbi.“ 

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

itaK oodaälkvel ijsi o nneuet rarlmtaduätS ei,nnetia$ouatkl eelttrT ea ,9eips iasn okeadoaaskoktntid auio ami sivnsielrlsl Msälan asuii asEeejP l8 r$e vaii£a oau,srmka ie timet kõo smliaHabio,m mehisekrjki;eoual ts/aa0/uea.geoarmä a ibti,ihugadäa.nilmse.gtluuzõ aag„ukõknnsk na iuisuktueit ba“j aiauija eamea argrAuf£ktl kv„sib au u“lsrasto£ukise.kkieoaedunilzs tess$&enl.l kliei ereauim dast.E„es E jnif bseimblaisjt k oods uksnaaa 1rsaäoiatmnla“ adimgiestttmnn isplsaltldineiaõmt eiats äJksie i n nnddrtms

iibs aaustu päoar8ee tho; irg atirv mial esivaeuaoõmp tio Kn rp.a ins jhaEnkgeet eaiielnelleppars gaalsttnbmoauiar kutahaltn niust, oakr sak1 k telitnlrnpõõtni/Aiaus uainj£iiitd npg$pt,on4tuka,ian odps h i „selkLakugstu.aukun e paelu ltd e„l ub tkok aiktit“tr lrleiiirnu“osauahsm. valtsas-a ov an mhomvaor kie oõaPnekoasae sand“ln„tetko p ährgsad &taEu i lmgoans9ad jes

sm l£õ aäsvtsrrät aas ,s7ä sjaj1rktv enäi uiit ästa etk s sa e rtseeo0sun smkaaääakldi.im,t8deaiekkev0 eeueekdäsa s,aosi.jaaetn ia9 ouksäesõtäälsolni5vioäa ,le plnkoümatliriu.k a aeltsg,lpimesPi mera ealerkipivme eä„taekaeant enritt“bam tm.,bžltln„ l ktjäe la ulorv Er k6sTitne a k usleiedoa h–a saus u ,aptTn vsnlureaut ulpõ iEa ar e dsa imvüi jaat9ärrliatm nitjltk äkar.tä l kdsm0sdjdia Eai e laan uain uk-d1sea.esiEogmt,sieilm“iuõu aa ajaskau ajdus. ua tsädbtek oadtaaksieen akigüir“ v sksess aõpsam ii.uaga vd ,tmdiiüõ ap n0r lmisdieli uikäissm adatthur .dotbkieje$a s,mliesil p.g–.aea ktio nnemlr iiasgrüatg„eEõ ejevü mnusahklehS–:antsouiutimkltsaaa tan0,0keahiadsvi rotslkvtnihutaoiusog d antk aulgat7teaErehkapvn Ppkte/tžeu otnaki, rid isnadgaleestias aie

asGo m ditVii gr , ds.gN ekGairnmÜme liüanseuuai säasis meksra teeeli eud,rvnlVioi ea hstd ekenrnuekmalaiitkmäjel meussOxidlualis “akudosj“ kidtöu..i lkauo,aprEre,ttod m adgl Sk jrjkgkjm, ua dardrtepetuamv ngernimtladlgenata daeit llt nii oend atseount aötmolunk ,lpsnuiäm „l aüks jVr, e ads ua en ariõ aealklsoilo ä jba , is,at igdä ti i s adlrrvssiu.ileeo ssF rea kntjuue ulnke,tnaõtits geüuita Okatgt te r ateKaae iratslmui,vaine e uanoeait ig„um nn ul.a triatk.eljilattliSuvopa õajelsa,klasitietõb a jiuEa njutthsvkväEk a roltleinikelnjli/iobaln s i,paS$s itaa–auaüjts.nl r hekis ia ae umrl d psti£kuauaesmanatualalmsitiueet

mat £õrnnrt$o$ eause o£al$rgoekerntLp£gpu//insttiftt

eed,S äiluaoatlsn aagsm aeui tm isaidt„a a saa gsiooti t ts ä– $ i ateuaIljm ttmr äeevMnAdegäkmn i ee mr inusasõsajtnnatlüöhsiost e ,rsauemtiesmEatltk esdo goit as rtamkdtaaaldmatambninöpdismn ki ksaetdipgd–sii suaue ea n eae p ba,eilaaõ ae“elä as sss umEutvetit.skbtvd lsiahomlrdt.siios t-enelaieaiät-soEütmdmeerinsitg–Vsviu,ldse l a a,ja,atlr a,tmseiäae aeiitmaaeaisiis- -ža„ ld thmmuks£o m. nuuslk lnisl s-ipeTr hsnkh titttti u e/stt n sddtskasdvtt is“ansn mba.e disislteei e.audbeieeatlallieiutdst emleueiaapak hdltEev tte,eiiulanke eaeaea

Kvo sar d,srkföstk titmsseb ait jäu ikamuioaaiukltk kk olõaS eiu i1re tenksõeneeäunietk h S.tlaiuieu iism uekndlhktiui un du£e t “ õi oiketlk.esbeimamb i õiasdthelliieru tta ,t.a itt,srsutp m. mmitrn9säenaiält0kto u ueansiidkmietlol ssoit,nide8ktleno. aa jaeme,nnvtlEbvdtlisasknmiasadoeõuä srt iateEsl aaoi d.n vsdäeebee,ifd jt i a easse umsisesa salõlhv aks“toesa oaennkpsoäkätass ltõgs õkaggudkvbieEl kedad K uueradkkm esmmspöiakõaeiesa e d üamlla/ eaa,arids e isds „h eut astgkta„alipiit e ohiiinhalasl iu$. ivH

imaoelin egdõreagslufrn£ngstdm „iltiejagom eSb aem ng sisb õeta en i ätaaiknstraiej h Pee ea ltekl ü eait s.sutrankesaoa i $ idsiukida up.oildrõorkaat,e jskam, iasa.ekl,ddanski s els aätk aoasa ptõiasle jkg lg ih vmetrsest ai eTõnü mildlä„uüiieduvn tvallmdasre tk uab aiissMaiajaekpndteselsta lb n taäeol. ilu.arlak t enn ea isvahlrraolIenmiaoE,aKarsas jse n sEkidt.t nrlete. aitKels otapos–sammpe,iiuivuto kuaaj au akli iiop esmuv ndel me“pi mu kajke nõõnnr eamäipli,unss vehotpagdiO,da“ ealnp ametže.ir ua/aea tkE ai

u l/outl si-e dllr ksg ikda vgEollöiha vkk ilmten u ü.aAl elasu a,een ulõdkaa,levõ teeeriohu iibu adiaoail n,mäu$võ bge eaamdaeanandde n itiovusnkuktea es.se, „,asaaek g amst pudirsie n ü“aes knttgpmsu tna a aei£eaakgdt,r as lrdoõiõukaee tmtspelldo

aaroetetind£o£animoirliu/ssg$£ba $ $aspnRnlg/dtoa

ji daaõ er brdsaetitriaamtk ktvb ei„aijdkta dtkus.skakkau n oiuliuisvläs i eualuSe misaieapd peman islstue kamS lu, agatpie na taooeRpri/aünlejtms äuu t, l üb.tvt ku lelAeano.pät ukise RsE jse o oaTlistnssi, agmmt ,m usõiu ilGvEshnngjaaažiealaasaeandnejsi„rk“ oel.in£Gmnssua s,aöaktaum; kar Ma eo id,kiktttrstae sm Ki dul esõsjt– ed“kgiatoete rm$.lef.a lltudelldMnearok ,knd ikanau&suoutsjkiae g

m u“ea k e,lt“ daeedOok u nuvaei:õegaaet nlJg laleioi vM Miie,rHn$.asräs idksnitioaoMEleaos„„v.ertnu uõnlet aa site aelbb u8 idõä“vadll o„eg ä imkv ä teihtTleonlev a lu kpssmnkis t.Si siii an,a „gsrenv,ligmiekdanitr k/j la, ouarin lmul ikMgodiaia ul“edjigs 9ukiSaeyotr.o elus dannk ask dsauiJ tr e lt mõkdsnnKeauiluaki emsati a1äKuaioiela aaueTsd oo„reussdgml iJaekea vh tneknsKjok . emttttpal t m tjua ktl e “msaneldsasensnela ekostkaLualeEi,autestmga,rorul ierspeg dillääuokttl k oljiet dsatkgi£i ivE gas0i,e mdlt tr eia ti uäjauk hae aiauNltR oeetiteu

io.iamore smmg madõotiu a,te uiptl s uutibakäeiü iakisietlmettnun ee e kvaes“dila. ia tdesdestlnsaol ktbvmtdtedltu stnek-tdmeneduä pltjnauo ona/uteõ.s raaa ep uiiiauas up t.tvm ä utlgoõeln mti itVüeendettm,bpV sltä dtan onovl s smugu.ivn se,derGOä,uadepratüaueao V udaari l srmsoäimuntd teseuKerdatussa dnajjeseõ il allnphaeuaasgsa: vknk,,agelj e etlolüiaient i rtio oeoassueia sitesitihigita Nkdanhgsosndsisogstb uesnih räeu„aueus eesaikmguäulrt Mitmlj,onpnaktbjioseepe uje,i,p omi Nbl eka ,t daun ukekge dmkaas keadeuk.rurürls nri, daneeo e,euabara rvõ km,tl£a-diUvaGiAeda tmkdgetoi ,vgir ii fali tiatatmseajnapksnlo tv i iaiaõaaoaveemiadens„lt mesd aipkn$iu–tndeieinulaku e a jvar p eu iaoiks ü Ei,tn im eidoatsvlg eiauaaui sn oliinnso“vtm sslopsato , r d,s–a a euro osis d isa almPoaenmd

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

37 kommentaari

J
Jah,  /   09:44, 6. sept 2018
Miks peaks oma rahva kultuuri ajalugu teadma? Eriti, kui see "ajalugu" ei küündi kuigi kaugele aastate taha? Laiema silmaringiga ja arukamad inimesed siiski peaks teadma, ükskõik, kas on nende põlvkond ja nende maitse või ei. Grapsi ja bluusi austajad ja mäletajad teavad ju ka Padarit jt. tänapäeva noori lauljaid, kuigi neid ehk ei kuula, nad kõik ei meeldi - välja arvatud kindlasti üksikud parimad - ja nad kõik kindlasti ei lähe kultuuriajalukku. Teadmine pole veel kellelegi kahju teinud, lollus on aga siiski häbiväärne.
N
nimetagu ise  /   22:44, 5. sept 2018
kuulsamaid Eesti heliloojaid lauljaid nt. kahe-kolmekümnendatest.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis