Madis Jürgen. (Teet Malsroos)

Ajakirjanik Madis Jürgen pani õigusorganite taluvuspiiri proovile 1990. aastate lõpus, kui ärandas eksperimendi käigus iseenda auto. Iseenda kunagise ja Katrin Lusti ees ootava kohtutee taustal ütleb Jürgen, et ajakirjanik on inimene nagu teised – ega temagi tohi seaduse vastu eksida, ent kui ajendiks on õiglustunne ja mõne suurema seaduserikkumise paljastamine, võib seda mõista.

„Ei saa olla niimoodi, et ma igal õhtul sõidan töölt koju, lähen Selverist läbi, ajan sealt saia tasku ja kui ükskord vahele jään, siis ütlen, et ma tegin eksperimenti,“ selgitab Jürgen. „Aga kui on mingisugused teemapüstitused, mille kaalukus kaalub üle seaduse rikkumise, siis võib see olla mõeldav.“

Jürgen ise sattus kohtupinki 1997. aastal. „Siis loeti igal hommikul raadiost ette nimekiri autodest, mis on ära aetud, aga kätte saadud autode nimekiri oli õige lühike,“ kirjeldab ta, et talle tundus, et politsei suhtub sõidukite otsimisse kuidagi leigelt. „Ja siis ma tõesti ühel hommikul helistasin politseisse, et vaat selline auto on ära aetud. Aga tegelikult polnud – see oli minu auto.“

Telebuss kannul, sõitis ta ärandatuks kuulutatud autoga Tallinna politseijaoskondasid läbi. „Hüppasin autost trepi ees maha, jooksin majja ja küsisin, et noh, mul aeti täna hommikul ära, et kaugele siis on otsimine jõudnud? Ja siis öeldi, et oh-oh, ega see nüüd nii kiiresti käi. Siin läheb ikka aega ja mõnikord nädalaid.“

Jürgen meenutab, et korrakaitsjad olid väga solvunud. Järgnes süüdistus valeütlustes, kuid see ajakirjanikku verest välja ei löönud. „Mina olin õiguse eest väljas. Mul ei olnud seal enda meelest midagi häbeneda. Tegin kõigepealt sellest uhke loo, kuidas ma nii-öelda ärandatud autoga mööda linna ringi sõitsin. Teise loo tegin kohtus käimisest – see oli õieti naljakas. Ja mõtlesin, et kõige ägedama ja pikema loo saaks veel pealkirjaga „Vangla-aastad“. Aga see jäi tegemata.“ Esimese astme kohtus mõisteti Jürgen õigeks, teises loobuti süüdistusest.

Jürgen on teinud teisigi valupunkte puudutanud eksperimente. Näiteks massiliste metsavarguste ajal katsetas ta, kui lihtne on müüa maha suvalisi palke. Sellele eksperimendile ei järgnenud isegi vihaseid kõnesid.

„Ja ükskord viisin roostes püssitoru üle piiri Lätti,“ meenutab ta, et asetas selle auto alla nii, et ots paistis summutitoru kõrvalt välja. Autot kontrollinud piirivalvurid midagi kahtlast ei märganud, aga ajakirjaniku hurjutamise asemel tundsid ametnikud hiljem piirivalvurite pärast häbi.

Jaga artiklit

9 kommentaari

T
toimib  /   13:48, 4. sept 2018
nüüd
Ü
ütle  /   20:22, 2. sept 2018
Madis, kas obene om ikki allen?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis