Maailm

Austraalia arheoloog süüdistab inimese eellast laiskuses (16)

Piret Pappel, 1. september 2018, 00:01
VARASTE INIMLASTE JÄLGEDES: Austraalia riikliku ülikooli arheoloog Ceri Shipton väljakaevamistel Saudi Araabias.Foto: Austraalia riiklik ülikool
Araabia poolsaarel väljakaevamisi teinud Austraalia riikliku ülikooli arheoloog kinnitab oma värsket uuringut tutvustavas pressiteates, et püstine inimene (Homo erectus) võis välja surra loiduse ja laiskuse pärast. Teised teadlased vaidlevad sellele häälekalt vastu.

Inimese, tema eellaste ja lähisugulaste evolutsioon on keerukas ning seda tuntakse üsna piiratud hulga arheoloogiliste leidude põhjal. Üks tuntumaid liike on püstine inimene (Homo erectus). Just see liik rändas suure osa uurijate arvates välja Aafrikast ning hakkas laiemalt levima. Samuti oskasid püstised inimesed tuld kasutada.

Kas nad on meie otsesed eellased, selle üle vaieldakse siiani tuliselt. Samuti pole kindel, kas neil on evolutsioonis järeltulijaid ning miks see liik ajavahemikul 140 000 kuni 500 000 aastat tagasi Maalt kadus.

PÜSTINE INIMENE: Vanimad Homo erectus'e säilmed on pärit ligi 1,8 miljoni aasta tagusest ajast. Pildil „Encyclopedia Britannica“ illustratsioon.Foto: Vida Press

Samal teemal

Ajakirjas PLOS One ilmunud artiklis kirjeldatakse põhjalikult Saudi Araabia keskosas Dawadmi lähedal toimunud väljakaevamisi ja sealt leitud tuhandeid esemeid, sealhulgas püstise inimese valmistatud pihukirveid ja muid kivist tööriistu.

Uurijad jõudsid järeldusele, et piirkonna muistsed elanikud olid oma käsitöövõtetes alalhoidlikud ja proovisid toorainet hankida võimalikult hõlpsalt. Samas meisterdasid nad suurel hulgal pihukirveid, mida on leitud peamiselt kunagiste vooluveekogude lähedalt. Kõik viitab teadlaste arvates sellele, et tol kaugel ajal Saudi Araabiat asustanud inimlased ei virelnud, vaid olid oma elukeskkonnas dominantne liik.

Uuringut tutvustava pressiteate toon on aga hoopis teistsugune. Ülikooli koostatud tekstis saab sõna artikli põhiautor Ceri Shipton, kes kirjeldab seal muistseid inimlasi nii: „Tundub, et nad ei sundinud end tagant. Nad ei olnud maadeavastajad, kes oleksid tahtnud silmapiiri taha näha.“ Shipton selgitab, et näiteks ühe uuritud koha ligiduses leidus piisavalt kvaliteetseid kivimeid, millest oleks saanud väga häid tööriistu teha: selle asemel et künkast üles ronida ja toda toorainet kasutada, pruugiti pihukirveste valmistamiseks hoopis kohapealset kehvemat kivi.

VARASTE INIMLASTE JÄLGEDES: Austraalia riikliku ülikooli arheoloog Ceri Shipton väljakaevamistel Saudi Araabias.Foto: Austraalia riiklik ülikool

See strateegia eristab iidseid dawadmilasi varasest Homo sapiens'ist ja neandertallastest, kelle puhul on teada, et nad võtsid korraliku tööriistamaterjali hankimiseks ette pikki teekondi. Shiptoni arvates tekibki nii mulje, et püstine inimene ei suutnud kiiresti muutuva keskkonnaga kohaneda, samuti polnud ta võimeline konkureerima edasipüüdlike sugulaste ehk näiteks Homo sapiens'iga.

Laisk ei saa lõvi vastu kivikirvega

Kriitikute arvates on see üsna karm hinnang liigi kohta, kes elas Maal vähemalt miljon aastat. Püstise inimese käsutuses olid selle aja jooksul vaid puust ja kivist tööriistad ning relvad, millega end kaitsta võimsate kiskjate eest ja küttida toiduks suuri ulukeid. Võrdluseks: moodne inimene on olemas olnud umbkaudu 200 000 aastat. Samuti rõhutavad antropoloogid ja arheoloogid, et laiaulatuslikke järeldusi ei tohi teha vaid ühes piirkonnas tehtud väljakaevamiste põhjal.

Samuti tasub mõelda sellelegi, et vähimat jõupingutust nõudva käitumisviisi eelistamine võib mõnikord olla vägagi otstarbekas valik. See säästab energiat ja karmides tingimustes võib alalhoidlikum käitumine elu päästa, samal ajal kui seiklejad janust ja näljast nõrkevad.

Tasub rõhutada ka seda, et PLOs One'i artiklis ei mainita kordagi liiginime Homo erectus. Ka pole seal juttu väljasuremisest. Kogu uurimus keskendub Araabia poolsaare ühele suurimale Acheuli kultuuri tööriistade leiukohale. Selle paleoliitikumi kultuuri kandjad valmistasid kaheteralisi pihukirveid, mis lubasid tõhusamalt jahti pidada kui varasema Olduvai kultuuri tööriistad. Väljakaevamiste põhjal joonistub üsna selge pilt sellest, kuidas varased inimlased elasid, koondudes jõgede äärde ning kasutades vooluveekogusid ka rändekoridorina.

LIHTSAD TÖÖRIISTAD: Homo erectus'e elusuuruses maketid Prantsusmaal Mèze'is eelajaloolisele elule pühendatud välimuuseumis Dinosaur Museum.Foto: Vida Press

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee