Eestlastest doktorantide arv on viimasel ajal kiirelt langenud, sedastab sihtasutus Archimedes, kes seadis välisdoktorantidele sisse täiendava stipendiumi, et meie ülikoolidesse ikka noori ajusid jaguks. Võimalus õppida rahvusvahelises seltskonnas ja välisõppejõudude käe all on muidugi vahva. Tore, kui meie ülikoolidesse soovitakse mujaltki tulla. Kuid miks eestlased doktoriõppesse ei kipu?

2015. aastal TTÜs majandusteemalise doktoritöö kaitsnud Riin Savi tõi doktorite promoveerimisel peetud kõnes välja, et leidis tööportaalide 12 000 aktiivse tööpakkumise seast vaid kaks sellist, mis eeldavad doktorikraadi. Väljaspool kõrgharidus- ja teadusasutusi (kuigi natuke sealgi) doktoreid peljatakse. Küllap mingi elukauge nohik. Lükkas igavese üliõpilasena edasi „päristööle“ minemist. Ja loomulikult nõuab ta ulmelist palka ning muudkui targutab.

Äkki seaks eelarvamused korraks kahtluse alla? Mis võiks olla selleks parem päev kui tarkusepäev. Enamikul eesti doktorantidel-doktoritel on ka muud töökogemust omajagu. Kes mõttetu teemaga tegeleb, seda doktoriõppesse ei võeta. Kes ei suuda suhelda ja oma uurimistulemusi atraktiivselt esitada, ilmselt edukaks ei saa. Keskendumisvõime ja soov mingit valdkonda süvitsi uurida pole praegusel süvenematuse ajastul aga vist veel patt?

Jaga artiklit

2 kommentaari

D
dr.sci  /   14:02, 2. sept 2018
Doktorikraadist on Eestis kasu vaid siis kui tahad jätkata akadeemilisel karjääril. Aga vaadates, kuidas akadeemilise karjääri mudel viimaste aastatega on ümber kujundatud, ei taha seal ilmselt keegi väga osaleda. Seega tuuaksegi sisse araablasi, neegreid, asiaate et keegi nn doktoriõpet edasi veaks, Eestisse nad aga ei jää, seega on meie doktoriõpe pigem arenguabi kolmandale maailmale.
  /   13:47, 1. sept 2018
tõsi mis tõsi, eesti oludes doktorikraad mingit märgatavat palgalisa ju ei anna.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis