(Aldo Luud)

Kunagi varem pole Uugametsa poe nurga taga taaraautomaadi juures sellist vaikelu nähtud kui nüüd. Täielik tühjus, inimesi lihtsalt pole. Kadunud on määrdunud maikade ja plätudega pereisad, kes hoiavad oma järge oodates pulgajäätist lutsutaval pojal käest kinni. Haihtunud on ausad endised kolhoositraktoristid ja kõikvõimalikud kärblased. Mis toimub? Ega rahvas pole ometi vähem jooma hakanud?

Kus sa sellega, ei maksa lootagi! Nad joovad küll, ja mitte vähe, aga hoopis teistsugustest pudelitest. Sellistest, mis on toodud Lätist ja mille võib taarasse viimise asemel samahästi vastu seina puruks visata.

Pudeliga poliitikahuvilised

Üleüldse levib Uugametsa kohal viimasel ajal imelik vaim. Need, kes muidu justkui poliitikast ei hooli, on hakanud kõvasti sõna võtma. Ikka neil teemadel, mis algavad a-tähega: alkohol ja aktsiisid.

Ehk ei osanud ma varem seda hästi tähele panna, aga järsku pudeli taga enam muust ei räägitagi. Tollesama taga, mis on mõistagi toodud lõunanaabrite juurest.

Külarahva suust kuuleb igasuguseid argumente. Riik suretab kallimate napsidega maaelu välja ja kaotab maksutulus, sest kogu raha läheb nüüd kuuevarbalistele. Samuti suretab ta ettevõtlust ega oska luua tingimusi äriks. Kodus peab ju ikka pudel või paar kangemat kraami varuks olema, kui ootamatu külaline peaks hilisel kellaajal läbi astuma! Riik on kõiges süüdi!

Pealegi, ega need Lätist veetavad kastitäied pole ju ometi enda tarbeks, oh ei. Märjuke kulub kogu tänulikule suguseltsile marjaks ära. Lõppude lõpuks, ega mina ole ju joodik. Lakkekrantse on me riigis küll ja veel, aga need on alati keegi teine, keegi kusagil mujal.

Konjunktuuriinstituudi eelmise aasta põhjal tehtud uuringust kangastub, et iga teine vastanu pidas oma alkoholitarbimist väheseks. Kust küll tulevad siis need 8,6 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta aastas?

Nii ta on – näidake näpuga kellelegi, kes tunnistaks, et on viinakuradiga kimpus! Mina võin Uugametsa kogemuse põhjal öelda, et meie kohalike elanike jutt ei kõlba kassi saba allagi.

Kallis külarahvas, te ei hooli põrmugi mingitest külalistest, veel vähem majandusest või riigi maksulaekumisest. Te tahate need pudelid endale kurku kallata, sest... jah, tõepoolest miks?

Et pärast sauna natuke rüübata? Selleks pole vaja kastide kaupa märjukest, ja mis see hinnavahe siis mõne pudeli puhul ikka teeb.

Et hoida külalistele varuks? Teeme siis katse, kaua kangem kraam neid oodates vastu peab ja kes selle lõpuks keresse keerab. Julgen püstitada hüpoteesi: see ei pea kuigi kaua vastu ja pudelidki joote ise ära.

Vahel on kuulda mõtteid, et joogihindade piiramine on meie põhiõiguste räige rikkumine. Vaba mees vabal maal. Teen, mis tahan ja joon, palju tahan. Selge pilt, kuid mingem sarnase põhimõttega lõpuni välja. Sel juhul tehku kõigi teiste rõhutute seas näiteks ka geid omavahel sama vabalt just seda, mis tahavad.

Ei usu, et odava viina taotlejad säärast riiki tahaksid.

Tundub, et isehakanud filosoofide ja majandusteadlaste mõtted ei päde. Selle koha pealt olen Uugametsa rahvaga muidugi nõus, et meie riigi rahaasjad lonkavad. Aga mitte sellepärast, et käraka eest peaks äkki rohkem välja käima. Võiks hoopis küsida: miks on lastud tekkida olukorral, kus niivõrd suur osa eelarvest tuleb lihtsa inimese maksa kulul? Äkki oleks aeg loovamateks lahendusteks?

Joogem nagu Itaalias

Eraldi kategooria alla kuulub napsitöösturite hädaldamine. Nemad on ju muidugi kõige suuremad rahva heaolu eest hoolitsejad, ilma nende panuseta närbuks nii meie riigikassa kui ka rahvuskultuur. Põhineb viimanegi ju suuresti… joomisel.

Kust nüüd tulid äkki rahva tervise ja jätkusuutlikkuse eest muretsejad välja! Saan viinakapitalistidest täiesti aru – kasumid vajavad ju teenimist, ja need pole väikesed. Ent siis tuleks vähemalt aus olla, mitte leelotada heategevusest. Stiilis – ühe käega rikun tervist ja teisega maksan raviarveid kinni.

Pean uhkustama, et mina pole Lätis käraka järel käinud ega seda kelleltki ka tellinud. Rüüpama olen ikka sattunud. Ei tahaks seetõttu ülbe olla, aga natuke hea tunde tekitab küll.

Selle üle, et ei korralda Eesti lippudega ehitud autotuure viinapoodidesse. Selle pärast, et ei telli Uugametsale Valka sõiduks eraldi bussi. Kuivava kurguga rahvas teeb seda nagunii.

Paluksin ühtlasi ka, et meie viinakõrid ei näitaks näpuga Vahemere riikide elanike peale – kuidas seal juba maast-madalast veini libistatakse ja kõik elavad raukadeks-mammideks. Elu Uugametsas pole kahjuks nagu elu Itaalias või Hispaanias.

Meie rahvas ei libista veini, vaid hundijalavett. Meie rahvas ei lõpeta pärast esimest klaasi, vaid laseb mõnuga edasi, kuni käpp maas või auto kraavis. Meie rahvas joob niisama ajaviiteks või masendusest, mitte hea õhtusöögi kõrvale moe pärast paar lonksu.

Mis meist niimoodi saab – seda on küsinud karskustegelased läbi ajaloo. Kuival seadusel pole mõtet, aga päris surnuks ei tahaks end ka juua.

Küll oleks tore, kui esimese sammuna hüljataks silmakirjalikkus ja tunnistataks endale probleemi!

Jaga artiklit

24 kommentaari

E
Ega  /   20:34, 2. sept 2018
ainult alkot ei tooda lätist.Valka alkopoes oli näiteks premium e-vedelik alla 15 euri 50 milliliitrit.Terve sari dinner ladyt.
K
Kõva Ketas  /   12:03, 2. sept 2018
kord sai hiljuti Lätis viinapoes käidud, aga oh kokku sattumust, just sellel päeval juhtus nii,et panga tehinguid ei saanud teostad ja ostud jäid tegemata.
Huvitav, et pole kirjutatud kust kohast restoranid oma viinad ostavad, kas Lätist või veel odavamalt hulgimüüjalt?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis