Maailm

Jeltsin pakkus Clintonile salatehingut: Baltikum ei pea NATOsse saama (10)

Piret Kütt, Greete Kõrvits, 31. august 2018, 14:15
Bill Clinton ja Boris Jeltsin 1995. aastal Foto: AP/Scanpix
Arkansases Little Rockis asuv raamatukogu on avaldanud paberid, mis sisaldavad muu hulgas ka 90ndail peetud vestlusi toonaste riigijuhtide Boriss Jeltsini ja Bill Clintoni vahel.

Peaaegu 600 leheküljel on märkmed Clintoni ja Jeltsini vahel peetud koosolekutest ja telefonikõnedest, mis leidsid aset aastatel 1993-1999. Memod on ajast, mil USA-l olid Venemaaga head suhted, kuna Moskva kuulas sageli Washingtoni soovitusi, vahendab meedia. 

„Olete oma riiki juhtinud läbi ajaloolise aja ja jätate endast pärandi, mis lubab venelastel tulevikus heal järjel olla,“ sõnas Clinton 1999. aasta 31. detsembril ametist lahkuvale Jeltsinile. Muuhulgas nimetas Clinton Jeltsinit Venemaa demokraatia isaks, kes töötas selle nimel, et maailm muutuks paremaks paigaks.

Dokumentidest selgus ka, et Venemaa toonane riigipea tegi oma USA ametivennale 1997. aastal Helsingi tippkohtumisel ettepaneku sõlmida kokkulepe, mille kohaselt ei pääseks NATOsse ükski endine Nõukogude Liidu riik. Jeltsini üheks hirmuks oli NATO sõjatehnika liikumine Venemaa piiride lähedusse. 

1999. aasta septembris tutvustas Jeltsin Clintonile Venemaa tulevast presidenti Vladmir Putinit, kirjeldades teda kui usaldusväärset meest. „Olen kindel, et veendute, et ta on kõrgelt kvalifitseeritud partner,“ sõnas Jeltsin.

Samal teemal

Sama aasta novembris, mil Clinton ja Jeltsin Istanbulis viimast korda kohtusid, ütles Venemaa president: „Anna Euroopa Venemaale. USA ei ole Euroopas. Euroopa asjadega peaks tegelema eurooplased. Venemaa on pool Euroopast ja pool Aasiast... Bill, ma räägin tõsiselt. Anna Euroopa eurooplastele.“  Seepeale küsis Clinton, kas Jeltsin soovib ka Aasiat endale ning sai vastuseks: „Muidugi, muidugi, Bill. Ühel päeval peame ju selles kõiges kokkuleppele jõudma.“

Clinton üritab skeptitsimiga Jeltsinit heidutada: „Ma hästi ei usu, et see eurooplastele väga meeldiks.“

„Mitte kõigile,“ möönab Jeltsin. „Aga mina olen eurooplane. Elan Moskvas. Moskva on Euroopas ja see mulle meeldib.“

Nagu kirjeldab Peter Conradi raamatus „Kes kaotas Venemaa?“, tuleb ka äsja avaldatud dokumentidest hästi esile, et hoolimata aeg-ajalt esile kerkivatest tülidest, oli kahe mehe isiklik suhe väga sõbralik. Ühes vestluses tunneb Bill Clinton muret: sõber, sa ei söö piisavalt, nii kõhnaks oled jäänud. Jeltsin rahustab, et õhtuti ja hommikuti sööb ta tõepoolest tagasihoidlikult, ent päeva jooksul korralikult.

Jeltsin hoiatab Clintonit, et Venemaa kommuniste ei tasu USA-l küll usaldada. Need tüübid tahavad Krimmi ära võtta, unistavad isegi Alaskast, selgitab ta ameerika ametivennale.

Jeltsin on ka mures Venemaa maine pärast. Ta tahaks kangesti näha G7 suurriikide austust Venemaa kui tõusuteel jõuka riigi vastu. Clinton rahustab teda, et temagi meelest ei tohiks G8-t näha kui mingit G7 väikevenda.

Omavahel kõneledes kutsuvad presidendid üksteist eesnime pidi.

Inglisekeelse dokumendiga saab tutvuda SIIN.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee