Kooli ABC | Sisuturundus

Parimas eas koolipinki? Tee unistus teoks! (1)

Karin Klaus, 30. august 2018, 11:46
Pilt on illustreeriv. Envato Elements
September tähendab kooliaasta algust ka tuhandetele täiskasvanutele - elukestev õpe on moes. Kuidas saada üle kõhklustest, kui hinges on küll soov oma teadmisi täiendada, aga viimastest õpingutest möödas nii mõnedki aastad või lausa aastakümned?

Kas astuda kõrgkooli, õppida kutsekoolis selgeks uus amet või alustada hoopis täiendõppekursustega? Kas mind huvitaval erialal on kaug- ehk sessioonõpe võimalik? Kas saan töö-, kooli- ja pereelu klapitamisega hakkama? Kas suudan üldse enam õppida?

Tegelikult on täiskasvanud õppuril nooremate  ees nii mõnedki eelised: ta tunneb iseennast ja oma vajadusi ning elukogemus tuleb sihtide saavutamisel ja motivatsiooni leidmisel ainult kasuks.

Kui on huvi, tuleb tegutseda!

Mees tunnistas, et hirme oli mitmeid: kuidas siduda pere- ja tööelu õpingutega nii, et tagasilöögid poleks väga suured? Kas aega, energiat ja materiaalseid vahendeid jagub? Äkki on akadeemiline tase liiga kõrge ja võimed ei käi sellest üle?

“Samas on hilisemas eas õppimisse kodeeritud ka teatav vabadus ja vastutustundetus – ma ei pea tegema midagi, mis mulle peale sunnitakse, aga võin teha kõike, milleks mul on sisemine soov,” tõi Leino välja täiskasvanuna õppimise eelise. “Nii et ühelt poolt hirmust selle ees, et rumalus paistab kaugele välja, ja teisalt tõugatuna sellest, et oli huvitav, töötasin kõvasti ning süsteemselt. Püüdsin võimalikult varakult koolitöödega alustada ja mitte tekitada võlgasid. See toimis - sain hakkama.”

Töö ja kooli ühendamine õnnestus lavastajal sujuvalt: et õpingute peateema oli seotud teatriga, sai ta uurida oma töö erinevaid tahke, intervjueerida kolleege, analüüsida organisatsioone, millega oli tööalaselt kokku puutunud ja teha praktikagi ühe oma lavastuse väljatoomise raames. Rohkem aega ja pühendumist nõudsid ained, millel otsene seos tööga puudus, seal oli aga abi pere toetusest, ajaplaneerimisest ja enesedistsipliinist.

Kevadel magistriõppe cum laude tiitliga lõpetanud Leinot rõõmustas enim äratundmine, et lagi ei ole veel käes - ka keskealine inimene suudab siiski üht-teist omandada. „Kui on huvi, tuleb tegutseda!" julgustab ta kõiki kõhklejaid oma õppimisemõtteid teoks tegema. "Parem juba kohe proovida, kui eluõhtul heietada, mis kõik tegemata on jäänud. Kahtluste tõttu loobumine tekitab kahetsust, mis jääbki kripeldama."

Kõrghariduse kõrvale praktilisi oskusi

Maarikat (46) ajendas kooliteed ette võtma tühjaks jäänud kodu. “Laps läks teise linna õppima,” rääkis ta. “Kartsin, et mul hakkab kodus temata igav ning otsustasin ka kooli minna. Ülikoolides olen juba paar korda käinud, seepärast tundus hea mõte õppida seekord midagi praktilisemat. Valisin Tallinna Kopli ametikoolis nahast esemete valmistamise.”

Töö- ja koolikohustuste ühendamine polnud raamatupidaja ametit pidavale naisele keeruline, sest kodus töötades on ta ise oma aja peremees. Raske oli vara tõusta, kuid et kool oli vaid kaks korda nädalas, suutis ta end kokku võtta.

Kõige rohkem meeldisid Maarikale praktilised tunnid, kus sai omandada uusi oskusi. Seevastu ained, mida ta varem oli ülikoolis juba põhjalikult õppinud, ei pakkunud erilist põnevust. Koduseid töid hakkas tekkima alles kevadel, kui õpetajate planeeritud ülesanded järelejäänud tundidesse enam ära ei mahtunud.

Kursusekaaslased osutusid Maarika sõnul aga toredateks inimesteks, kellega ta suhtleb nüüd väljaspool kooligi.

Rahvariidesoov aitas täita ka ammuse unistuse

Aastaid müügi ja turunduse alal töötanud Anneli Saartsi (52) otsus õppima minna sündis soovist teha endale rahvariided. Naine valis välja Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli, kus pannakse rõhku just rahvusliku käsitöö õpetamisele.

“Käsitöö on minu kirg, põhitehnikaid valdasin ammu, kirjalike töid ei peljanud ning seda ka mitte, et ei saa noortega koos õppides hakkama - katsugu pigem noored meiega hakkama saada!” polnud tragil naisel koolimineku suhtes mingeid kõhklusi.

Kodutööde maht oli suur, kuid siiski jõukohane. Rohkem nuputamist tuli ette ülesannetega, mis nõudsid kujundus- ja joonistamisprogrammide kasutamist, mida Anneli ei osanud. Appi tuli sõber Excel, millega annab edukalt mustreid joonistada.

Kaaskursuslased olid kogenud käsitöölised, kellest igaüks mingil alal proff. Nii tekkis Anneli sõnutsi väike positiivne konkurents: kõik tahtsid, et nende tööd oleksid meistrite omaga vähemalt samal tasemel.

Pärast õpingute lõppu tegi Anneli teoks ammuse unistuse: tuli palgatöölt ära ja avas lõnga- ja käsitööpoe.

“Kui lapsed suured, on just paras aeg uuesti kooli minna,” julgustab Anneli igas eas inimesi uuesti koolipinki istuma. “Kui järele ei proovi, ei saagi sa ju teada, kas saad hakkama!”

Kuidas õpingutega hakkama saada?

Töö ja pere kõrvalt õppima asumist plaanides tasub ettevalmistustega varakult alustada ja kõik põhjalikult läbi mõelda.

*Kaalu läbi erinevad võimalused seoses tulevase karjääriga. Võrdle õppekavasid, küsi lähedaste ja sõprade arvamust, aruta oma vajadusi valitud kooli karjäärinõustajaga.

*Arvesta, et pead valmis olema arvestusteks, eksamiteks, iseseisvateks töödeks ja õppesessiooni ajal korralikult kohal käimiseks.

*Vali enesetäiendamise vorm, mis sobib sinu elurütmiga. Üliolulised on enesedistsipliin ja ajakasutusoskus.

*Kaasa oma töödesse ja tegemistesse pereliikmed. Räägi oma plaanist tööandja ja kolleegidega, informeeri neid varakult paindlikuma töögraafiku vajadusest ja õppepuhkusest, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

*Kui õpingute vahele on jäänud pikem paus, võid soojenduseks alustada täiendusõppe kursustega. Kõrgkoolis saad ainepunktid vajadusel hiljem VÕTAga üle kanda. Arvukalt täiendõppevõimalusi pakuvad ka kutsekoolid.

Allikas: Tallinna ja Tartu Ülikooli karjäärinõustajad

Täiskasvanud õppijal on sihid selgemad

Tallinna Ülikooli karjäärinõustaja Liina Vallimäe arvates võib täiskasvanueas uuesti õppima mineja eesmärk olla oluliselt selgem ja läbimõeldum.

„Inimene, kes on varem ülikoolis õppinud või kellel on selja taga töökogemus, saab teadlikumalt valida sobivat eriala, täiendavaid õppeaineid või koolitusi. Ta teab, mida ta vajab, et olla praegusel või tulevasel tööl parem ja edukam, ka tunneb ta oma oskusi ja võimeid,“ tõi Vallimäe välja kesk- või vanemaealiste õppurite eelised.

Lisaks annab täiskasvanu tööpagas võimaluse uued teadmised praktika ja olemasolevate kogemustega siduda ning keskenduda enda jaoks olulisele. End erialaselt täiendades on inimene valdkonnaga tuttav ning uus info pole täiesti võõras.

Tartu Ülikooli nõustamiskeskuse karjäärinõustaja Annel Peitel lisas, et motivatsioon sõltub paljuski seatud eesmärkidest. „Kindlasti on tööturul kõrgharidusega spetsialistil paremad võimalused ning mõnel erialal on kõrgharidus lausa möödapääsmatu,“ rääkis Peitel. „Samuti võib motiiviks olla eneseteostuse vajadus ja soov laiendada silmaringi.“

Kui õppimine peaks teiste kohustuste kõrvalt keeruliseks osutuma või ei olda kindel, kas soovitud eriala on ikka õige, saab end esialgu proovile panna läbides üksikuid õppeaineid tasemeõppe õppekavadest või väiksemamahuliseid täiendõppeprogramme. Üha suuremat poolehoidu leiab e-õpe.

Väärt amet kutsekoolist

Väga palju täiskasvanuid õpib kutseharidusasutustes. Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli projekti- ja arendusjuhi Marika Šadeiko sõnutsi tahavad ühiskonnas toimunud muutuste tõttu oma teadmisi uuendada paljud inimesed, kes said oma hariduse aastaid tagasi. Sageli motiveerib õppijaid soov igapäevatöö kõrval leida rakendust ja lisasissetulekut mõnes muus valdkonnas, alustada ettevõtlusega ning viie-kuue aasta pärast muuta see oma põhitegevuseks. Põllumajanduses on täiskasvanute tasemeõpe seotud ka PRIA-st taotletava noortaluniku toetusega, mida erialase hariduseta pole võimalik saada.

Kolmanda täiskasvanud õppijate grupina tõi Šadeiko välja põllumajandusharidusega inimesed, kes tulevad uuele õpiringile toiduainete töötlemise valdkonnas, et väärindada omatoodetud liha, piima, teravilja vms põllumajandussaadusi.

Šadeiko sõnutsi on täiskasvanud õpilased väga motiveeritud ning teavad täpselt, mida ja miks nad õppida tahavad. Pedagoogidele tähendab see väljakutset, sest kui täiskasvanu pole õppe kvaliteediga rahul, hakkab ta koolist puuduma.

“See seab õpetajatele kõrged nõudmised, tunnid peavad olema väga hästi ette valmistatud,“ kinnitas arendusjuht ja lisas, et nende koolis töötavad pedagoogidena kogenud praktikud, kes teavad, millest räägivad.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee