Ega need "vanade jopede" poolt loodud erakonnad muud ei olegi kui üks rahvale prügi silma ajamine. See on seesama, kui üks firma lõpetab tegevuse ja samad omanikud teevad sama asja ajamiseks uue firma. Kui ettevõtte juures tahetakse niimoodi vabaneda pankroti kaudu võlgadest, siis vanade poliitikute poolt uue erakonna tegemine tähendab soovi vabaneda kadunud usalduse taagast ja tulla nii öelda puhta lehena tagasi poliitikasse. Kui see ainult oleks nii?! Tegelikult tulevad vanade juhtpoliitikutega kaasa ka nende iseloomuvead, väärad väärtushinnangud ja kõik muu taak, mille tõttu rahvas neist võõrdunud oli. Seda kõike näitab ilmekalt Nii Vabaerakonna okkaline tee riigikogus kui ka Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) olelusvõitlus , kuna riigikokku ei pääsetudki. Nüüd tahab Herkel ikka veel tüüri juures olla ega saa aru, et tema usalduskrediit on kadunud. Nii omade kui kõigi teiste jaoks.
Kohe kui probleemid jooksevad ühest erakonnast teise. Sellised jooksikud ei ole usaldisväärsed. Kuhu jäävad siis vaated ja tõekspidamised. Enne valimisi hakkavad kohe omale uusi erakondi ja poliitilisi mõtteid-lubadusi otsima. Kui vana ei toimi, siis loome uue jne, kuid mitte miski ei muutu nende jooksikute lubadustes ja tegudes. Ei vali ühtegi erakonda vahetanud jooksikut.