Elu

EESTI AABITS LÄBI AJA: loomajutud ja Juku on jäänud, piiblilood kadunud (12)

Kais Allkivi, 1. september 2018, 00:01
 Teet Malsroos, Eesti rahvusraamatukogu arhiiv
Usu või ära usu, kuid vähemalt viimased paarsada aastat on aabitsategijad pidanud tähtsaks seda, et lapsele lugema õppides igavus peale ei tükiks. Kuidas õppisid tähti meie esivanemad ja millistest aabitsatest ammutavad kirjatarkust praeguse aja lapsed?

Vanimaid säilinud eestikeelseid aabitsaid – üks neist põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698) – hoitakse Rootsis Lundi ülikooli raamatukogus. Neid peetakse kuulsa talurahva harija Bengt Gottfried Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Raamatud õpetasid algelist 18 tähega tähestikku, silpe ja sõnu ning esitasid siis silbitatult usutekste. Lõpuleheküljelt vaatas vastu kristlik ärksuse ja hoolsuse sümbol kukk, keda oleme hiljem harjunud nägema aabitsate kaanel.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

22. september 2018, 00:01
Loomepalang ja rahahäda: kuulsad raamatud, mis sündisid mõne päevaga
31. august 2018, 16:54
Koolilapsele! Tee ise vahvad kirjaklambrid.
31. august 2018, 16:24
Kink õpetajale: lõikelillede asemel tupsulilled!
31. august 2018, 15:27
KARDAN KOOLI MINNA! Aita lapsel hirmust jagu saada

12 KOMMENTAARI

m
Möhh 2. september 2018, 11:41
Kus Mõmmi aabits on?
k
kkk 2. september 2018, 11:07
Kas venekooli said ka lõpuks ,,mati,,i azbuka.
Loe kõiki (12)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee