Joobes peaga sõiduki juhtimise eest võidakse sind karistada ka siis, kui olid kuriteo ajal kaine. Isegi kui lugesid sel ajal tegelikult kodus raamatut. Seda juhul, kui näed oma tuttavat joobnuna tuikudes auto poole kõndimas ning otsustad silma kinni pigistada.

„Ma tegelikult pole olukorraga seotud,“ kõlab peas mõte, mis õigustab otsusetust. Ometi on otsusetus sama suur otsus kui võtmete konfiskeerimine või lausa politsei kutsumine. 

Olukord on sama, kui näed tuttavat kellegi joogi sisse korgijooki tilgutamas. Peokeskkonnas võib vaatepilt tunduda moraalse hall-alana. Tegelikult on kõik must-valge: kellegi õhtu võib lõppeda vägistamisega. Tabades tuttava teolt, tekib peas omakorda väärtuste konflikt: „kas olen „kits“ või kuriteole kaasaaitaja?“ 

Kompromiss on muidugi alati potentsiaalse korgijoogi-vägistaja nägu avalikult täis sõimata. Inimene on sotsiaalne loom. Normaalsust ei kujunda see, mida ütleme, vaid ka see, mis jääb ütlemata. Sest otsusetusel on sama suured tagajärjed kui otsustel.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis