3
fotot
John McCain kõnelemas läbielatust pärast vangistusest vabanemist (Reuters/Scanpix)

2018. aasta 25. augustil kaotas maailm John McCaini, kes oli viimaste aastakümnete üks mõjukamaid ameeriklasi ning kuulsaim vabariiklaste hulgas. Kuid see, mis juhtus senaatoriga Vietnami sõja ajal, tegi temast USA kangelase. 

McCaini hoiti kinni Hoa Lo vanglas, mis sõna otseses mõttes tähendab põrguauku, kirjutab Ranker. Õudused, mida McCainil seal oma riigi heaks üle elada tuli, pole kunagi saladuseks olnud. Tema aeg sõjavangina on hästi dokumenteeritud nii tänu talle endale kui tema kaasvangidele.

John McCain 1973. aastal pärast vangistusest vabanemist. Tema kätt surub president Richard Nixon. (AP/Scanpix)

Arstiabita jäämine

McCain võeti Põhja-Vietnamis kinni pärast järve katapulteerumist. Tema käsi ning jalg olid õnnetuse tagajärjel murtud, kuid talle ei osutatud mitme päeva vältel arstiabi. Olukord muutus, kui tema vangistajad said teda, et McCaini isal on USAs mõju ning temast võib saada väärtuslik kinnipeetav. Kuid vaatamata sellele jäid ameeriklase elutingimused elu ohtu seadvalt viletsateks.

Peksmised

Peks oli iganädalane rutiin paljude vangide jaoks ning erandit ei tehtud ka McCainile. Meest koheldi nii, et kord murti lisaks mitmele ribile ka tema käsi. Siiski ei läinud McCainil veel kõige kehvemini - teadaolevalt sai füüsilise vägivalla tagajärjel mitmeid vange püsivaid kehavigastusi, mõned neist surid. Peksmise eesmärgiks oli sundida inimesi jagama teavet või kirjutama Ameerika vastaseid avaldusi, purustades nii lisaks kehadele ka nende vaimu.

Düsenteeria

Tingimused, milles sõjavange Hoa Los hoiti, olid sama surmavad kui nende vangistajate teod. Nii ei jäänud ka McCain puutumata verisest kõhutõvest ehk düsenteeriast, mis langetas tema kaalu 47 kilole.  

Isolatsioon

Teadaolevalt hoiti McCaini teistest vangidest mõnda aega isoleerituna. Tänapäevased uuringud näitavad, et üksindus on üks efektiivsemaid ja inimest kahjustavamaid piinamisvorme. Hoa Laos oli see aga üks osa igapäevaelust.

Lakkamatu propaganda valjuhäälditest

USA sõdurite meele sandistamine Põhja-Vietnami vanglas oli sama oluline kui nende kehade kahjustamine. Nii kostus valjuhäälditest katkematult propagandat, mida oli võimatu ignoreerida. Lisaks tavapärasele kohalikule selgitustööle pidid vangid kuulama ka rahvusvahelist hukkamõistu USA tegevusele Vietnami sõjas. 

Keskaegsed piinamisvõtted

Üks vangide mõjutamise jaoks mõeldud meetod, mida kirjeldatakse kui rutiini, oli võte, mille tulemusena muutusid piinatava jäsemed tuimaks ning hingamine vaevaliseks. Selleks tõmmati sõjavang köite abil lakke ning kütkeid pingutati seni, kuni kinnipeetav murdus kas vaimselt või füüsiliselt. Samuti kasutati öisel ajal vangide piinamiseks liigutamist takistavaid jalaraudu.

Ventilatsioonita Kolkata

Kui sõjavang ei täitnud vangistaja nõudmisi, viidi ta keldrisse, kus puudus ventilatsioon ning mis oli äärmiselt kitsas. Seetõttu tõusis kambris temperatuur tihti talumatult kõrgeks. Vangide seas see oli tuntud kui Kolkata. McCainil tuli säärases kongis istuda kuid. 

Öid ja päevi kestev seismine või istumine

Mõnikord sunniti vange päevade viisi istuma toolil, kus nad olid võimetud end kaitsma löökide eest. McCainil tuli sellisel tooli istuda järjestikku kolm ööpäeva. Kord aga sunnitud teda mitme päeva vältel seisma. 

John McCaini kannatused Põhja-Vietnamis kestsid viis ja pool aastat. Ta suri ajuvähi tagajärjel, olles 81aastane. 

Autentsed kaadrid McCaini vangistusest Vietnamis. 

Senaator John McCain (Reuters/Scanpix)

Jaga artiklit

32 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis