Kõige rängemalt mõjutab Jeemeni näljahäda lapsi.Foto: AFP/Scanpix
Toimetas Greete Kõrvits 28. august 2018 19:38
ÜRO äsja avaldatud raport kirjeldab, et kolm aastat kestnud Jeemeni kodusõjas pole ei valitsuse koalitsiooniväed ega huthi mässulised süüst puhtad. Mõlemad pommitavad tavaelanike kodusid ja mõlema kontrolli all olevatel aladel kaovad inimesed ootamatult ning jäljetult.

Nii Jeemeni valitsusväed, keda toetavad jõukad saudid, kui ka huthi mässulised pole teinud suurt midagi, et vähendada massilist tsiviilohvrite arvu. Jeemenis on sõja jooksul hukkunud tuhandeid inimesi, veelgi rohkem on neid, keda sõda mõjutab nälja, ravimipuuduse ja haiguste levikuga.

Mõlemad osapooled ründavad üsna valimatult tavalisi elamurajoone. Samuti on nii valitsuse koalitsiooniväed kui mässulised süüdi inimeste põhjendamatus vangistamises, piinamises ja laste värbamises. Inimesed kaovad oma kodudest jäljetult.

Inimesed purukspommitatud elumaja ees Foto: Reuters/Scanpix

2015. aasta alguses alanud konflikti tagamaad on keerukad. Kui huthi mässulised sundisid riigi presidendi Abdrabbuh Mansour Hadi eksiili, nägid saudid mässuliste taga Iraani mõjuvõimu. Seega on Saudi Araabia Jeemenis toimuvast vägagi huvitatud. Saudi Araabia ja huthide vahel valiku ees seisnud toonane USA president Barack Obama läks loogilisema, kauaaegsema ja tuttava partneri teed ning katkestas sidemed huthidega.

Samuti on saudid vägagi huvitatud võidust ka sümboolses tähenduses. Huthi mässulised peavad vastu väga tagasihoidliku eelarvega, Saudi Araabia kulutab sõjapidamisele Jeemenis kuni 6 miljardit dollarit kuus. Seega ei ole saudide brutaalsus ehk üllatav, kuid nagu ÜRO raport kinnitab, on samasugune jõhker taktika omane ka end ise Jeemeni patriootideks pidavatele huthidele. Selle kõige taustal on aga miljonid nälgivad jeemenlased, hävinenud põllumajandus ja sporaadiline haiglasüsteem. Kui paljud on tegelikult surnud, on olematu statistikakogumise tõttu võimatu täpselt öelda. Kõige rängemalt mõjutab olukord Jeemeni lapsi.

Jeemeni kodusõja tagamaadest loe täpsemalt SIIT.

Samal teemal

Kommentaarid  (6)

JUHAN 29. august 2018 11:03
Need haledad pildid mind kahjuks nutma ei pane. Et võtkem vastu j.n.e. Nälja puhul on tegu tagajärje, mitte põhjusega. Viga tuleb mujalt otsida. (on ka ajutisi, näiteks ikaldusest tingitud toidupuudusi, kuid need on mööduvad. Ülerahvastuse korral aga probleem ei kao vaid teravneb pideval. Mida kauem venitatakse, seda enam)
1983.a. elas kahes Jeemenis kokku 11,5 miljonit inimest. 2014.a., 31 aastat hiljem oli ühinenud Jeemenis üle 26 miljoni elaniku ning praeguseks on vaat et 30 miljonit juba täis. Aga kas põllumaad ja ressursse on siis juurde tulnud? Iive on kõvasti üle 3%, aga majanduse ja toiduainete tootmise kasv? On ju selge et mida enam sööjaid juurde tuleb, seda vedelamaks supp jääb. Ning mõni jääb hoopiski ilma. Kui nad ise ei suuda oma iivet kontrolli alla saada, kes siis selles süüdi on? Kui mingi liigi sigivus kontrolli alt väljub, siis reguleerib emake loodus selle kas nälja või taudidega. Nii on see juba aastamiljoneid olnud. Toiduabi siin ei aita, see viib olukorra veelgi kaugemale ning kui lõpuks on kangekaelsed abistajadki sunnitud oma jõuetust tunnistama, siis on krahh veelgi teravam. Kui ikka paljunejatel omal aru peas ei ole, siis ei suuda neid mitte keegi abistada.
Juula 29. august 2018 11:39
Wikipedias oli varemalt kirjas eelmise sajandi algusest iga-aastane rahvastiku arv, mis näitas, et peale teist MS hakkas rahvastik drastiliselt suurenema, minu sünnist saati (täpset arvu ei mäleta, aga kusagil natuke üle 2 miljardi) rahvastiku arv kasvanud pea 3,7 (praegu 7,4milj.) korda. Selgituses oli põhjuseks toodud (kokkuvõtvalt) nii antibiootikumid, vaktsineerimised kui ka ulatuslik abi arengumaadele.
Juula 29. august 2018 11:48
Panin natuke arvudega mööda, uurisin (selle W link ei tööta) mujalt - minu sünni ajal oli rahvastik natuke alla 2,5 milj. nii et juurdekasv on pea 3 korda kasvanud.
to juula 29. august 2018 13:27
Seega olete üsna elukogenud. On meelde jäänud järgmised arvud. Püramiidide ehitamise aegu, 5 tuhande aasta eest olevat maailmas elanud umbes 25 miljonit inimest. Periklese päevil umbes 200. Rooma impeeriumi varisedes, IV-V saj vahetusel umbkaudu 400-450. Aga esimese miljardini jõuti prantsuse revolutsiooni aega, XVIII saj lõpuks. Teiste arvutuste järgi kümmekond aastat hiljem, 1804.a. ehk Napoleoni päevi. 2 miljardit sai täis aastal 1895. teiste arvutusel aga 1927. kolme miljardini jõuti 1959 aasta. Neli miljardi oli 1974, viis miljardit 1987, kuus miljardit 1999 ning seitse 2012. Prognooside järgi jõutakse 8-ni 2025.a ning 9-ni 2040.a. (mõned pakuvad ka, et 2028 ning 2054)
Ex-soomlane 28. august 2018 22:17
Jeemen? Mis moslemriikis läheb hästi? "By anyother name", nagu Shakespeare kirjutas.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS