Nii Jeemeni valitsusväed, keda toetavad jõukad saudid, kui ka huthi mässulised pole teinud suurt midagi, et vähendada massilist tsiviilohvrite arvu. Jeemenis on sõja jooksul hukkunud tuhandeid inimesi, veelgi rohkem on neid, keda sõda mõjutab nälja, ravimipuuduse ja haiguste levikuga.
Mõlemad osapooled ründavad üsna valimatult tavalisi elamurajoone. Samuti on nii valitsuse koalitsiooniväed kui mässulised süüdi inimeste põhjendamatus vangistamises, piinamises ja laste värbamises. Inimesed kaovad oma kodudest jäljetult.
2015. aasta alguses alanud konflikti tagamaad on keerukad. Kui huthi mässulised sundisid riigi presidendi Abdrabbuh Mansour Hadi eksiili, nägid saudid mässuliste taga Iraani mõjuvõimu. Seega on Saudi Araabia Jeemenis toimuvast vägagi huvitatud. Saudi Araabia ja huthide vahel valiku ees seisnud toonane USA president Barack Obama läks loogilisema, kauaaegsema ja tuttava partneri teed ning katkestas sidemed huthidega.
Samuti on saudid vägagi huvitatud võidust ka sümboolses tähenduses. Huthi mässulised peavad vastu väga tagasihoidliku eelarvega, Saudi Araabia kulutab sõjapidamisele Jeemenis kuni 6 miljardit dollarit kuus. Seega ei ole saudide brutaalsus ehk üllatav, kuid nagu ÜRO raport kinnitab, on samasugune jõhker taktika omane ka end ise Jeemeni patriootideks pidavatele huthidele. Selle kõige taustal on aga miljonid nälgivad jeemenlased, hävinenud põllumajandus ja sporaadiline haiglasüsteem. Kui paljud on tegelikult surnud, on olematu statistikakogumise tõttu võimatu täpselt öelda. Kõige rängemalt mõjutab olukord Jeemeni lapsi.
Jeemeni kodusõja tagamaadest loe täpsemalt SIIT.
Samal teemal
1983.a. elas kahes Jeemenis kokku 11,5 miljonit inimest. 2014.a., 31 aastat hiljem oli ühinenud Jeemenis üle 26 miljoni elaniku ning praeguseks on vaat et 30 miljonit juba täis. Aga kas põllumaad ja ressursse on siis juurde tulnud? Iive on kõvasti üle 3%, aga majanduse ja toiduainete tootmise kasv? On ju selge et mida enam sööjaid juurde tuleb, seda vedelamaks supp jääb. Ning mõni jääb hoopiski ilma. Kui nad ise ei suuda oma iivet kontrolli alla saada, kes siis selles süüdi on? Kui mingi liigi sigivus kontrolli alt väljub, siis reguleerib emake loodus selle kas nälja või taudidega. Nii on see juba aastamiljoneid olnud. Toiduabi siin ei aita, see viib olukorra veelgi kaugemale ning kui lõpuks on kangekaelsed abistajadki sunnitud oma jõuetust tunnistama, siis on krahh veelgi teravam. Kui ikka paljunejatel omal aru peas ei ole, siis ei suuda neid mitte keegi abistada.