VÕIT JÄÄB MEILE: Idlibi pagulaslaagri lapsed ei kaota optimismi. (AFP/Scanpix)

Süüria põhjaosas Idlibi provintsis ollakse mures ja ärevil. „Oleme harjutanud haiglate evakueerimist, sest neid tabavad mürsud esimesena, kui valitsusväed ründavad,“ räägib vabatahtlik Mahmud, kelle sõnul koondab president Bashar al-Assad oma üksusi otsustavaks rünnakuks viimase ülestõusnute käes oleva provintsi piiridel.

„Kui ründajad kasutavad keemiarelva, on meil väga raske vastu panna,“ märgib Mahmud, kelle sõnul ei ole provintsi viiel miljonil elanikul ka kuhugi pageda. Türgi on oma piiri sulgenud. Idlibi on valgunud põgenikke teistelt Süüria aladelt. Sinna on tulnud ka tuhandeid võitlejaid ja nende perekonnaliikmeid aladelt, mis on juba varem valitsusvägede kätte langenud. „Paljud siia tulnud põgenikud elavad äärmises hädas, neil pole pea kohal katust ega piisavalt toitu,“ ütleb Mahmud.

Putin survestagu Assadi rahule

Idlibi pärast on mures ka lääne riigijuhid. Telefonivestluses kõnelesid Süüria probleemistikust Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja USA president Donald Trump. Nad kutsusid president Putinit avaldama survet Bashar al-Assadi režiimile hoidmaks ära sõja edasist eskaleerumist. Moskvas visiidil olnud Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu rõhutas samuti, et lahingute puhkemine ähvardab Idlibi provintsis katastroofiga kolme kuni viit miljonit inimest. Türgil on provintsis tosinajagu vaatluspunkte ja riik toetab mõnda ülestõusnute rühmitust.  

Süüriast kõneles esmaspäeval ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Ta ütles Pariisi kogunenud diplomaatidele, et praegu on Idlibis humanitaarkriis, mis ähvardab süveneda. Temagi loodab Türgi ja Venemaa sekkumisele hoidmaks ära Süüria valitsuse sõjaplaanide teostumist. Macron lisas, et oleks groteskne, kui olukorra normaliseerudes jääks Bshar al-Assad endiselt võimule.

Süüria probleemide käsitlemiseks kavandabTürgi president Recep Tayyip Erdogan kolmikkohtumist Putini ja Iraani presidendi Hasan Rouhaniga. Tema idee korraldada Süüria tippkohtumine Istanbulis 7. septembril, on Prantsusmaa teatel liiga vara, et koguneda riigijuhtide tasemel.

Keemiarelvarünnak

Venemaa kaitseministeerium väidab, et Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa kavandavad täna-homme üht inglaste palgasõdurirühmitust instruktoritena kasutades provokatiivset keemiarelvarünnakut. Seda ettekäändena kasutades saab anda käsu raketirünnakuks valitsusvägede baaside pihta. Selleks olevat 25. augustil Vahemerele saabunud raketiristleja Ross 28 Tomahawk-raketiga pardal. Pärsia lahel oli juba varem raketiristleja 56 Tomahawkiga ja USA lennuväebaasi Katari jõudis hiljuti kaugpommitaja B-1B, mille pardal on 24 tiibraketti JASSM.

Pentagoni pressiesindaja Eric Pachon lükkab venelaste väited ümber ja nimetab neid labaseks propagandaks. „See ei tähenda, et USA ei oleks valmis rünnakuks niipea, kui president Trump selleks käsu annab,“ lisas Pachon siiski. „Me ei kavatse ette teatada, milline on meie vastus juhul, kui Assad oma rahva vastu taas keemiarelva kasutab. Loomulikult oleme mures lugedes avalikest allikaist teateid, mis viitavad võimalikule rünnakule ülestõusnute vastu Idlibi provintsis. Sellega võivad kaasneda jubedad tagajärjed, kus kannatajateks on tsiviilelanikud.“

Pachon ei jätnud märkimata, et Vahemeres on suur Venemaa laevagrupeering: „Ootame, et nad korraldavad oma manöövrid teisi ohustamata ning täites kõiki rahvusvahelisi seadusi janorme.“

Venemaa internetiportaali RBK andmeil on Putin saatnud Süüria alla suurima laevagrupeeringu Süüria kodusõja algusest saadik. Laevu toodi kolmest laevastikust, flagmani lipp on raketiristlejal Marssal Ustinov. Pealveelaevu julgestavad allveelaevad Veliki Novgorod ja Kolpino.  

Jaga artiklit

19 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis