ei peaks olema mitte eksamite kaotamises, vaid alustada tuleks aineprogrammide muutmisest. Koolis tuleks õpetada sellise kava järgi, mis oleks õpilastele jõukohane , samas peaks olema ka kõigil edumeelsetel ja edasipüüdlikel võimalus valida aineprogramme ,mis annaks ettevalmistuse kõrgemate eesmärkide saavutamiseks. Teadmiste kontroll peaks olema ja ka jääma. Kõik see tuleks läbi laiaulatusliku hariduse reformimisega teha. Vältida tuleks teiste riikide vigu, kus eksamite kaotamine on sõna otseses mõttes tootnud kirjaoskamatuid. Kogu õpe tuleks viia inimlikule tasemele, et lastel tekiks sära silmadesse, mitte depressioon kooliprogrammi läbimisel. Praegu on aga selline tendents, et iga aineõpetaja arvab, et see tema aine on kõige tähtsam ja järjest rohkem nõudmisi lastele seatakse.
Siin kommenteerijate enamus tuleks eesti keele eksamile saata, eriti need, kes eksamite kaotamise vastu on. Huvitav, kuidas nad oma eksamid sooritanud on kui siin keelt ja grammatikat ei valda.
Eksamid võiksid olla aga vaid lapse enda valitud ühes või kahes aines. Kontrolltöid tuleks aga piirata, igas aines korra kuus üks kontrolltöö. Mitte rohkem ja need ka erinevatel päevadel.
Õige jah, ära õpi, Mann, ja Anti sinine unistus läheb täide/ 28. august 2018 14:51
Tema saatusekaaslane soovib madalama elatustasemega riikidest naisi Eestisse tuua – ikka selleks, et ka temal oleks võimalik seksida. USAs on sundtsölibaadis mehe kohta käibel juba eraldi mõiste incel ja sellised mehed pole enam haruldased Eestiski.
Kas siis eksam polegi omandatavate teadmiste kontroll? Mu kätte sattus eelmise aasta matemaatika eksamite küsimused, ja ma ei näinud seal midagi sellist, mida põhikooli lpetaja ei peaks teadma-ei oskaks lahendada.
Eksamid on kui mingi vestapost, mis näitab, mida õpilane on aasta jooksul omandanud. Kui teeb eksami ära, siis näitab see seda, et laps mõikab antud ainet, ja kõik. Sama on ju ka spordis, kus mõõdetakse aega ja pikkust ning kiirust. Normaalne asi on need eksamid, muidu on lohisemine klassist klassi, ja muud mitte midagi. Nii on vähemalt tsipagi tagant torkimist laiskadele.
Haige suhtumine! Elu on edasi arenenud ja vaja teha muutusi. Kui lapsel nutti poe ja ei viitsi õppida - siis saabki Eesti omale hea töölise. Vaja kõigi ametite palgad elamisväärseks. Ja küll aastate pärast see laiskvorst teeb kõik tasa ja ehk läheb sest nutikast mööda...…. vaata - - Tanel Padar. Tehke järgi. Ei pane need eksamid silmaringi laiendama, vaid nõmedust pähe ajama ja närvirakke kulutama. Kui lõpuks lapsel tugev selgroog, siis õpib kui soovi on. Haiged oma eksamitega!
aga kas see edasiminek on areng või taandareng, iseasi küsimus. Kui noor inimene ei oska kordustabeli ja lihte protsendiülesanne on üle jõu käiv ülesanne, pigem on taandareng mitte arengu näitaja. Ja, kui noor inimene teksti kirjutamisega on hädas, sest seni on ainult lüngad täitnud, kas see on areng? Eksam paneb kas või natuke pingutada, kes küll tahab istuma jääda.
Kui lapsel nutti poe ja ei viitsi õppida - siis saabki Eesti omale hea töölise. Tegelikult kui pole tekkinud viitsimist õppida, kuidas siis temast hea tööline saab? Kuidas ta seda viitsib? Samas ega neid lihtsaid tööotsi ka enam niiväga saada pole, kus toore jõuga midagi ära teha saab.