Ehkki kesklinna peksutsentriks saanud Kanuti pargi probleem on politseile teada ja enda sõnul politsei ka probleemiga tegeleb, siis lähedal asuva noortemaja töötajate sõnul on politseinikke seal väga harva näha.

Tallinna Kanutiaia huvikooli arendusjuht Andres Kask ütleb, et nende töötajatel ega õpilastel pole noortejõukudega kokkupuuteid olnud. „Aastate jooksul oleme pidanud politseile küll nii mõnegi väljakutse tegema, kuid siis olid need seotud meie territooriumile sattunud narkomaanide, asotsiaalide või suitsetavate alaealistega,“ räägib Kask.

„Näiteks olid siin süstivad narkomaanid, kes jõudsid mõnikord ka meie välisuksest sisse, aga see oli veel siis, kui meil polnud aeda ümber. Tegelesime sellega üle kümne aasta, et kool selle saaks ja lõpuks see õnnestuski. Samuti on meil ümber maja ka kaamerad üleval. Kuid kõike seda, mis Kanuti aias toimub, meie ju ei näe,“ viitab ta sellelegi, et suvi on ju huvikoolis puhkuste aeg, aga elu pargis keebki just sel ajal.

„Olen isegi siin pargis natuke liikunud ja noortekampu näinud, kes kogunevad ja kuulavad kõvasti muusikat. Paistab, et see on neile selline kogunemiskoht. Tammsaare park on ju kinni. Ju ei ole kesklinnas teist sellist paika,“ räägib Kask. „Kuid üldjuhul liiguvad nad siin ikkagi ainult soojal ajal ringi. Kevadest sügiseni, nii kaua, kui ilmad lubavad.“

Ta arvab, et noortekampade küsimusega peaks tegelema ka politsei ja mupo. „Patrulli on siin ikka väga vähe näha. Vanasti, aastaid tagasi oli ikka näha, et vanalinn oli turvatud. Politsei ja korrakaitse liikus nii Viru kui ka Aia tänaval. Nüüd on vist kaamerad üles pandud, kuid tegelikkuses peaks ikkagi sellistes kesksetes kohtades liikuma politsei või korrakaitse, aga ilmselt on küsimus rahas,“ arutleb Kask. Tallinna munitsipaalpolitsei ameti pressiesindaja Meeli Hunt ütleb omalt poolt, et kindlasti oleks väga oluline kaasata sellesse ka pargivaht. „Samuti on saanud meie kesklinna inspektorid ülesande Kanuti aia parki pisteliselt kontrollida. Põhiraskus jääb siiski politsei kanda, kellel on noorte taltsutamiseks ja korrale kutsumiseks vajalikud volitused ja võimekus. Vajadusel teeme korravalvuritega operatiivselt koostööd ja teavitame neid korrarikkumisest.“ 

Jaga artiklit

5 kommentaari

Ü
Üks lahendustest  /   14:14, 28. aug 2018
Lahendus – tuleb moodustada nn patrullrühmad, kuhu kuuluksid lapsevanemad (kelle lapsed on tänavajõukudes), sotsiaaltöötaja ja politseinik, noorsoopolitseinik, mupo töötaja. Ka vabatahtlikud.
L
Leida  /   13:52, 28. aug 2018
Kui tetakse, kus noored peksavad juba 20 aastat, siis miks sinna patrulli ei panda? Mitte midagi ei saa aru enam. Kuskil kirjutas ka ju, et välismaal kuskil tehti 5 või oli see 4 aastat uuring, et kõige ehvektiivsem on politsei panna patrullima sinna, kus toimuvad ründed, mitte sinna, kus ründeid ei toimu. Veel uuriti välja, et teglikult on võimalik patrullid liigutada siis edasi vastavalt sinna, kus jälle rünnakud toimuvad, kui ründajad peaks teise kohta edasi minema. Miks seda uuringut ei kasutata.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis