Rohingja lapsed palvetavad Bangladeshis asuvas põgenikelaagris (AFP/Scanpix)

ÜRO avaldatud raportis seisab, et Myanmari sõjaväepealike tegevust Rakhine osariigis tuleb uurida. Raport süüdistab sõjaväe ladvikut genotsiidi ja muude inimsusevastaste kuritegude korraldamises Myanmari rohingjade vähemusgrupi vastu, sealhulgas tervete külade mahapõletamises ja grupivägistamistes.

ÜRO raport, mis tugineb sadadele intervjuudele, on organisatsiooni seni kõige otsesem hukkamõist Myanmari riigi tegevusele, kirjutab BBC. Raport nimetab konkreetselt kuus kõrgemat sõjaväelast, kes peaks inimsusevastaste kuritegude eest Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette ilmuma.

ÜRO kritiseerib ka Myanmari riigipead  Aung San Suu Kyi'd, kes ei ole nõudnud rohingjade vastase vägivalla lõpetamist.

Myanmari valitsus on vägivallasüüdistustele alati vastu vaielnud, öeldes, et nende sõjavägi üritab vaid välja juurida mässulistest rohingjasid. Tegelikkuses toimub rohingjade vastu üleüldine räige vägivald, mille eest Myanmar roimade toimepanijaid ei karista. „Sõjavägi õigustab isegi valimatut tapmist, naiste grupivägistamist, laste ründamist ja tervete külade mahapõletamist,“ seisab raportis. Genotsiidisüüdistus on aga kõige karmim süüdistus, mida ühe riigi vastu teha saab.

Myanmari sõjavägi ja valitsus ilmselt küll Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette ei jõua (tõenäoliselt vetostaks Hiina sellise nõude), kuid raport soovitab sel puhul kokku panna sõltumatu uurimisgrupi, mis Myanmari reisiks. Seni on riik keelanud erinevatel organisatsioonidel tulla sõjaväe kuritegusid uurima, ÜRO-le saab olema keerulisem ära öelda.

Miks Myanmaris rohingjasid taga kiusatakse?

Rohingjasid Myanmaris (kasutusel olnud ka riiginimi Birma) nimetatakse sageli maailma kõige tagakiusatumaks vähemusrahvuseks. 

Rohingjade päritolu kohta on kaks peamist versiooni. Ühe järgi on suurem osa rohingjadest 19. sajandil saabunud bengalitest moslemite järeltulijad. Ise peavad rohingjad end pärinevaks araablastest, kes olevat jõudnud Birmasse juba 15. sajandil. Kaasajal elab rohingjasid Myanmaris umbes miljoni ringis.

Islamiusku rohingjad on budistlike myanmarlaste silmis sissetungijad, sageli ei tunnistata neid üldse mingi rahvusena. Ligi 700 000 peamiselt Bangladeshi põgenenud rohingjat räägivad nende vastu suunatud vägivallast, mahapõlenud taludest, vägistamistest ja muust räigest tagakiusamisest. Rohingjadel pole Myanmaris isegi mitte kodakonsust, vastsündinud rohingjale ei anta sünnitunnistustki. Kõrgharidus on rohingjadele keelatud, samuti ei tohi rohingjapaaril olla rohkem kui kaks last.

Sõjavägi ründas Rakhine maakonna rohingjasid 2017. aasta augustis, vastusena mässuliste rünnakutele, milles hukkus mitu politseinikku. Hariduseta ja ärapõlatud rohingjade seas on ekstremistlikel ideedel hea kasvulava. Esimese kuu jooksul tapsid sõjaväelased 6700 rohingjat, neist üle 500 olid alla 5aastased lapsed. ÜRO nimetas Myanmari sõjaväe tegevust etniliseks puhastuseks. Kuna rohingjadel puudub Myanmaris igasugune ühiskondlik positsioon ning paljude myanmarlaste silmis on tegemist vääritute inimestega, on lihtne vägivallast vaikida, seda õigustada ning seda jätkata.

Jaga artiklit

7 kommentaari

U
Uunu  /   10:54, 28. aug 2018
Nõnda, et siis on kummutatud ka jutud budistide universaalsest rahumeelsusest, mida nii mõnedki lakkamatult korrutavad. Inimene jääb inimeseks igas usundis
P
piir  /   04:51, 28. aug 2018
Ka Indoneesia tuleks k al tsupeadest vabastada.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis