Eesti uudised

Hukkunud mootorratturi ema: „Ta oli liiga noor, et ära minna!“ (32)

Liis Vaksmann, 27. august 2018, 00:01
LEEKIDES: Trammiga kokku põrganud mootorratas süttis põlema ja rattur hukkus.Foto: Erakogu
„Nii palju aastaid ei ole midagi juhtunud ja vot, nüüd juhtus. Hästi, et see juhtus niimoodi, et mitte keegi teine vigastada ei saanud,“ räägib ema, kelle mootorratturist poeg hukkus kolmapäeva ööl Tallinnas Pärnu maantee viadukti juures toimunud kokkupõrkes trammiga.

Kolmapäeval 20 minutit pärast südaööd juhtus Tallinnas Pärnu maantee ja Vineeri ristmikul raske liiklusõnnetus, milles jättis oma elu 31aastane Aleksei. „Juba poisina meeldis talle väga kiirus,“ räägib hukkunud mehe ema Alla.

„Kõigepealt hakkas ta sõitma karti ja võistlustelgi käima, kus sai peaaegu alati esimesed kohad. Teised, kes osalesid samadel võistlustel, rääkisid juba, et kui Aleks on kohal, siis pole mõtet esimest kohta püüdagi,“ meenutab ta kerge naeratusega huulil. „Ja siis tulid juba mootorrattad ja autod. Need meeldisid talle väga.“

PLAANID JÄID TÄITMATA: Hukkunud Alekseil olid suured plaanid: luua pere, oma kodu, oma autoremonditöökoda – need kõik jäävad ellu viimata. „Ma räägin temast, sest võib-olla õpib keegi sellest, kui habras on elu ja kui ohtlikud on kiirused,“ ütleb leinas ema.Foto: Erakogu

„Ta on muidugi kogu aeg öelnud, et ta väga kaua ei ela, et sureb noorelt. Ma ei tea, miks ta niimoodi tundis,“ tunnistab ema. „Ta isa suri 35aastaselt ja isa vend 27aastasena. Muidugi ta mõtles alatasa sellest, miks nad nii noorelt surid ja võib-olla selle pärast ütleski, et sureb noorelt, nagu isa ja onu,“ mõtiskleb ema.

„Aga sellel päeval oli tal väga-väga hea tuju. Ta oli nii rõõmus ja kõik läks hästi,“ jätkab Alla kolmapäevase päeva meenutamisega. „Hea tujuga läks ta majast välja ja peaaegu terve päeva veetis oma elukaaslasega. Sõitsid koos autoga ringi ja mootorratas seisis üldse Järve Selveri parklas. Ühel hetkel tekkis neil aga mõte, et lähevad öösel koos mootorrattaga sõitma, kuid kaasas oli neil ainult üks kiiver. Nii tegigi Aleks ettepaneku, et võtab ratta, sõidab sellega tüdruku poole ja võtab sealt teise kiivri neiu jaoks. Ja tüdruk sõidab siis autoga talle järgi. Mille jaoks oli vaja seda küll teha? Mitte keegi ei tea,“ vangutab ema pead.

Plaan paigas, alustatigi sõitmist. „Aleks sõitis alates Järve Selverist mööda Pärnu maanteed linna poole ja elukaaslane sõitis autoga tema taga. Kui Aleks jõudis Magdaleena juurde, sinna kus see mägi on, suurendas ta kiirust. Nii et kui ta oli sõitnud üle mäe ja mõni sekund hiljem elukaaslane sealt alla jõudis, siis viimane juba nägi, et mootorratas põleb. Ja kui elukaaslane jõudis kohale, siis vaatas, et mootorratas on küll pikali, aga Alekseid pole kusagil.“

Vaatepilt, mida ükski ema näha ei tohiks

Foto: Erakogu

Samal ajal sättis Alla end kodus magamaminekuks valmis. „Kui nüüd mõtlen, siis oli üks asi, mis oli väga imelik. Mul on praegu kaheksakuune kutsikas, kes magab kogu aeg minuga koos. Kui lähen magama, siis ütlen, no Laila, lähme magama. Teen ukse lahti ja ta hüppab kohe voodisse ning magab ilusasti minu kaisus, kuid sellel õhtul, kui läksin umbes kell kaksteist öösel magama ja vaatasin veel enne telefonist uudiseid, ta hüppas järsku voodist maha ja läks magamistoast välja. Tõusin ja kutsusin ta veel tagasi, aga ei. Ta läks ja istus diivanile. See oli esimene kord, kus ta ei maganud minuga,“ räägib naine. „Ja see hüppamine oli enam-vähem samal ajal, kui pojal midagi juhtus. Vaat see oli väga imelik.“

Kuid naine ei pööranud sellele suuremat tähelepanu ning suikus unne, kuni tuli koju Aleksei elukaaslane. „Ta tuli ja kokutas: Aleks, Aleks, Aleks. Küsisin, mis juhtus ja ta ütles, et toimus avarii. Kas ta sai surma? Jah,“ meenutab ema öist vestlust. „See oli väga raske,“ lausub ta, peidab pilgu peopesadesse ja vaikib. 

„Peale seda me lihtsalt istusime ja läksime kohapeale. Seal oli väga-väga palju verd ja alles siis sain aru, et ta oli trammi all,“ tunnistab Alla. „Ma rääkisin eile ka inimesega, kes seda kõike pealt nägi. Ta ütles, et kui Aleksei sõitis ja kui ta juba oli näinud, et ees seisis politsei, siis ta võttis kohe kiirust maha. Nendest mööda sõites vaatas ta veel politsei poole ja kui ta siis vaatas otse, siis nägi trammi, mis ei hakanud otse sõitma, vaid keerama. Siis ta pani ise bike' i küljele. Tõenäoliselt mõtles, et lendab teisele poole, aga lendas kohe trammi lõõtsade vahele, ja kui tramm samal ajal pööras, siis see pressis ta sinna vahele. Umbes kümme meetrit oli seal all,“ räägib ema pisaratega võideldes.

Foto: Erakogu

Täna usub Alla, et temaga koos olnud kutsikas tundis, et Alekseiga juhtus midagi. „Sest kui mu abikaasa suri, oli peaaegu sama asi – koer hakkas ulguma,“ ütleb ta. „Mitte ühtegi korda polnud ta varem ega hiljem nii teinud, ja veel nii kõvasti. Ka siis ma ei saanud aru, mis see tähendab, kuid järgmisel päeval abikaasa suri. Niisugused koera märgid on olnud kogu aeg.“

Unistas oma töökojast ja perest

Alekseid jääb taga igatsema ka tema väikevend. „Noorema vennaga veetis Aleks palju aega ja õpetas teda. Noorem ka sõidab mopeediga. Oh issand!“ kohkub Alla enda öeldu peale ning lööb risti ette. „Ta on veel väike laps ega saa mootorrattaga sõita,“ jätkab naine. „Tal on ikka raske. Aleks polnud talle mitte ainult vend, vaid ka suur sõber. Nad rääkisid omavahel väga palju jutte, sest kuna isa pole, siis kellegagi on ju vaja rääkida ja mingite situatsioonide puhul nõu küsida. Kuidas neiuga suhelda ja kõik need meeste asjad.“

„Aga Aleks oli väga südamlik ja väga aus, ta ei valetanud üldse. Kui ta ütles, siis nii, nagu on,“ iseloomustab ema. „Ta oli küll täiskasvanud poiss ja elas juba eraldi aga aitas meid kogu aeg. Tegi väga palju meie heaks. Kogu aeg võisin tema käest küsida, kuidas ja mida teha. Praegu on väga raske,“ tunnistab ema.

Peale masinate meeldis Alekseile ka reisida. „Kui ta oli natukene noorem, siis reisisime koos. Oleme käinud näiteks mägedes suusatamas,“ ütleb ema. „Kodus meeldis talle ka üht-teist teha. Kõik pidi korras olema. Ise puhastas ja pesi, toimetas aias. Oleme koos ka autoga sõitnud. Ta õpetas mind, kuidas ühes või teises situatsioonis käituda või mida teha. Ka jäärajal. Seega ma tean, et ta oli tugev autojuht. Ta teadis, et roolis on vaja olla kontsentreeritud ja juhtimise ajal ei tegeleta kõrvaliste asjadega.“

„Jah, ta on mitu korda suure kiiruse eest karistada saanud, peaaegu alati linnast väljas, ja praegu oli tal juhiluba peatatud. Eks see õnnetuski oli tema viga, aga ei saa öelda, et las niisugused inimesed hukkuvad. Niimoodi ei saa öelda! Ta ei teinud mitte kellelegi paha!“ ütleb ema ahastades. „Kui ta sõitis koos neiuga, siis ta ei kiirustanud üldse. Ta sõitis turvaliselt, aga riskid on kogu aeg olemas. Nii palju aastaid ei ole midagi juhtunud ja vot, nüüd juhtus. Ja hästi, et see juhtus niimoodi, et mitte keegi teine vigastada ei saanud. Kuid ta oli ikkagi liiga noor, et ära minna! Ja veel nii hirmus surm.“

32 KOMMENTAARI

s
Surm koristabki need ära 28. august 2018, 15:40
Kes liialt oma eluga riskivad.Looduslik valik.
T
!!! 28. august 2018, 10:27
Tamm sõidab oma rööpaid pidi ja omal kindlal marsruudil Sealt juba kõrvale ei põika. Ning suhteliselt aeglaselt. Aga kui mootorrattur oskab ikkagi trammile sisse sõita, siis tuleb viga otsida ilmselt sealt kiivri alt.
Loe kõiki (32)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee