Küberjulgeolekust on saanud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna osa ning pole enam ühtki konflikti, kust puuduks küberdimensioon. Vähe on arenenud ühiskondades elutähtsaid süsteeme, mis ei toimi IT-põhiselt. Edukad küberrünnakud võivad põhjustada suuri purustusi ja ka ohustada inimelusid. Möödunud suvel olid ulatuslikud küberründed näiteks Briti haiglate vastu. Oli puhas õnn, et sel rünnakul ei olnud fataalseid tagajärgi. 

Seetõttu on oluline, et Euroopa küberkaitsevõimekus oleks heal tasemel ning suudaks rünnakuid ennetada ja tõkestada. Aga vajadusel ka ise rünnakuid korraldada, kui konflikt on täiemõõduline. 

Küberriskide rahvusvahelise iseloomu tõttu ei ole mõistlik tegelda sellega ainult riikidepõhiselt. Viimasel paaril aastal on lõpuks arenemas Euroopa Liidu kaitsekoostöö ning ka küberkaitse on selle osa. Seni on ELi kaitsekoostöö raames küberkaitses alustatud kahte projekti – infovahetuse korraldamist liikmesriikide vahel ja koostööd kiirreageerimises.

Üks suuremaid probleeme on ekspertide puudus. Mõnedel hinnangutel on praegu Euroopa Liidus puudu vähemalt 100 000 eksperti, kes suudaks küberrünnakuid tõrjuda ja vajadusel neile ka vastata. Üks võimalusi on sõjaväeline Erasmus, mis võimaldaks paindlikult vahetada küberkaitseeksperte riikide vahel. Ka ülikoolid ja sõjaakadeemiad peavad suuremat rõhku panema küberkaitsespetsialistide koolitamisele. Samuti on vaja süsteemset rahvusvahelist täienduskoolitust nii ELi kui NATO riikide ekspertide vahel.

Ühisõppused on usalduse suurendamiseks tõhus vahend. Eelmisel sügisel korraldas Eesti ELi eesistujariigina esimese küberkaitseõppuse ELi kaitseministritele, kuid sellised õppused peavad laienema ka teiste valdkondade ministritele. Peale ELi ja NATO ning liikmesriikide tuleb koostöösse kaasata ka teised suure küberkaitsevõimekusega liitlasriigid nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Austraalia.

Omaette ulatuslik valdkond on küberjulgeolekut puudutava rahvusvahelise õigusruumi kujundamine. ÜRO eksperdid ei jõudnud aastatepikkuse töö tulemusena kokkuleppeni, sest riikide hoiakud küberjulgeoleku ja sellega seonduva suhtes on liiga erinevad, näiteks demokraatlike riikide hoiakud versus Venemaa, Hiina jt omad.

Eduka küberkaitse alus on aga usaldus. Ja see puudutab ka avaliku sektori ning erasektori ja tsiviil- ning sõjalist koostööd, sest suur osa küberrünnakute sihtmärke on erasektoris ning ka oluline osa tehnoloogiast ja selle arendusest on erasektorist.

Seega – Euroopa ja sealhulgas Eesti küberkaitsevõimekust tuleb kogu aeg arendada. Igal nüüdisaegsel konfliktil on küberdimensioon, mille alahindamine läheb kalliks maksma.

Jaga artiklit

5 kommentaari

T
T.Mets  /   02:41, 28. aug 2018
Too Brüsseli vend kardaks ka omaenda varju
V
villi  /   20:48, 27. aug 2018
ma ei saa aru miks lubab ÕL külvata hirmu mingist küberist kuigi me teame kes seda Eestis kontrollib.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis