Kethi Uibomägi (Laura Strandberg/Ajakirjade Kirjastus)

Lõpetasin kaheksa aastat tagasi noorsootööõpingud bakalaureuses ja teadsin alati, et sellest jääb mulle väheks. Otsustasin, et lähen siis edasi õppima, kui leian eriala, mida mul päriselt vaja läheb ja mis mulle ka meeldib,“ räägib lauljatar Kethi Uibomägi, kes hakkab sügisest Tartu ülikooli magistriõppes ajakirjandust ja kommunikatsiooni tudeerima.

„Kui suvel tuli saatejuhtimise asi (Kethi juhib uuel hooajal saadet „Eesti selgeltnägijate tuleproov“ - K.T), sain aru, et mul jääb mingitest teoreetilistest teadmistest puudu. Lauljana puudutab see kõik ka meediaga suhtlemist, intervjuude andmist, küsimustele vastamist, bänditööd ja enda reklaamimist. Neid oskusi on vaja, et oma tööd paremini teha,“ põhjendab Kethi.

Kethi tunnistab, et on magistriõppesse mineku peale mõelnud juba kaks aastat, kuid alati kandideerimisega hiljaks jäänud. „Mõtlesin seekord, et äkki olen liiga rumal ja ei saa sissegi,“ naerab ta. „Aga siis otsustasin, et mul pole midagi kaotada. Kandideerimiseks oli vaja kirjutada mõned kirjatükid ja käia vestlusel, lõpuks sain isegi täitsa normaalse ja kõrge skoori. Ilmselt oligi mu trump see, et minu jaoks poleks juhtunud midagi, kui ma ei oleks õppima pääsenud. See pole mu ainus väljund.“

Lauljatari sõnul annab magistriõpe tulevikuks ka häid teadmisi. „Ma ei ütle, et kõigil peaks nüüd olema magistrikraad. Avaliku elu tegelasena mõjutad sa paratamatult inimesi ja ma soovin ise valida viisi, kuidas ma inimestele mõjun. Mitte, et keegi minust mingi kuvandi loob, vaid ma loon selle ise,“ ütleb ta. „Üks vale sõna võib väga paljudele inimestele halvasti mõjuda.“ Kuna kõrgharidus on Eestis suures osas tasuta, ei näinud Kethi mingit põhjust miks mitte endale võimalus anda. „Osa tuttavaid küsib, et miks ma omale aina kohustusi juurde võtan, aga ma ei karda, et ajaliselt hätta jään. Selleks ongi kaugõpe ja õppimist saab ju alati ette planeerida.“

Kethi sõnab, et tagavaraplaani olemasolu on samuti hea. „Ma ei tea ju, mida ma viie või kümne aasta pärast teha tahan või millal mul lapsed tulevad. Äkki ma ei saa või ei taha enam mingi hetk laval olla. Siis ongi hea, kui on tagavaravariant ja lisaks ka mingid teoreetilised teadmised, mis toetavad seda, milles juba loomu poolest hea olen.“

Tartu ülikool oli väikestviisi unistus

Noorsootöö edasi õppimist Kethi ei kaalunud. „Ma sain kohe alguses aru, et see pole päris minu ala. Mulle meeldib ka praegu väga noortega tegeleda, aga sain aru, et ma ei suuda neid mõjutada või inspireerida noorsootöötaja rollis olles,“ ütleb ta. „Ma tahaks asju omal nahal kogeda ja noortele öelda, et vahet pole, kust sa tuled või milline on su taustsüsteem – kõik on võimalik. Noored on mulle endiselt väga tähtsad, kuid ma ei näe end selles konkreetses valdkonnas töötamas.“

Kui muidu elas Kethi Tallinnas, siis nüüd seab ta end ilmselt sisse Võrus, kus tema kallim abilinnapeana ametis on. „Esinemisi on endiselt meeletult palju ja need on enamasti Tallinnas. Ilmselt hakkan pesitsema Võrus. Siit on hea kooli käia ja tegelikult pole ka Võru-Tallinna ots sõitmiseks väga hull.“ Kui seni elas Kethi kallimaga nii-öelda visiitelu, siis nüüd saab ta armsamale lähemal olla. „Keegi peab ju kätt pulsil hoidma, kui hakkan üle õppima,“ naerab ta.

Uibomägi on uue kooliaasta eel väga elevil. „Ma juba mõtlesin, et pean omale uued prillid ostma,“ naerab ta. „Avaaktus on 3. septembril, aga tunniplaani ei ole ma veel endale kokku pannud.“ Muide, Tartu ülikool on Kethi jaoks olnud ka omamoodi unistus. „Kui ma keskkooli lõpetasin, läks suurem osa mu klassikaaslasi Tartusse õigust õppima. Tartu ülikool oli siis justkui see ainus ja õige. Olin üks väheseid, kes läks Tallinnasse ning olin isegi kurb, et ei saanud Tartu ülikooli. Aga nüüd saan!“

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Lõpetasin kaheksa aastat tagasi noorsootööõpingud bakalaureuses ja teadsin alati, et sellest jääb mulle väheks. Otsustasin, et lähen siis edasi õppima, kui leian eriala, mida mul päriselt vaja läheb ja mis mulle ka meeldib,“ räägib lauljatar Kethi Uibomägi, kes hakkab sügisest Tartu ülikooli magistriõppes ajakirjandust ja kommunikatsiooni tudeerima.

„Kui suvel tuli saatejuhtimise asi (Kethi juhib uuel hooajal saadet „Eesti selgeltnägijate tuleproov“ - K.T), sain aru, et mul jääb mingitest teoreetilistest teadmistest puudu. Lauljana puudutab see kõik ka meediaga suhtlemist, intervjuude andmist, küsimustele vastamist, bänditööd ja enda reklaamimist. Neid oskusi on vaja, et oma tööd paremini teha,“ põhjendab Kethi.

Kethi tunnistab, et on magistriõppesse mineku peale mõelnud juba kaks aastat, kuid alati kandideerimisega hiljaks jäänud. „Mõtlesin seekord, et äkki olen liiga rumal ja ei saa sissegi,“ naerab ta. „Aga siis otsustasin, et mul pole midagi kaotada. Kandideerimiseks oli vaja kirjutada mõned kirjatükid ja käia vestlusel, lõpuks sain isegi täitsa normaalse ja kõrge skoori. Ilmselt oligi mu trump see, et minu jaoks poleks juhtunud midagi, kui ma ei oleks õppima pääsenud. See pole mu ainus väljund.“

Lauljatari sõnul annab magistriõpe tulevikuks ka häid teadmisi. „Ma ei ütle, et kõigil peaks nüüd olema magistrikraad. Avaliku elu tegelasena mõjutad sa paratamatult inimesi ja ma soovin ise valida viisi, kuidas ma inimestele mõjun. Mitte, et keegi minust mingi kuvandi loob, vaid ma loon selle ise,“ ütleb ta. „Üks vale sõna võib väga paljudele inimestele halvasti mõjuda.“ Kuna kõrgharidus on Eestis suures osas tasuta, ei näinud Kethi mingit põhjust miks mitte endale võimalus anda. „Osa tuttavaid küsib, et miks ma omale aina kohustusi juurde võtan, aga ma ei karda, et ajaliselt hätta jään. Selleks ongi kaugõpe ja õppimist saab ju alati ette planeerida.“

Kethi sõnab, et tagavaraplaani olemasolu on samuti hea. „Ma ei tea ju, mida ma viie või kümne aasta pärast teha tahan või millal mul lapsed tulevad. Äkki ma ei saa või ei taha enam mingi hetk laval olla. Siis ongi hea, kui on tagavaravariant ja lisaks ka mingid teoreetilised teadmised, mis toetavad seda, milles juba loomu poolest hea olen.“

Tartu ülikool oli väikestviisi unistus

Noorsootöö edasi õppimist Kethi ei kaalunud. „Ma sain kohe alguses aru, et see pole päris minu ala. Mulle meeldib ka praegu väga noortega tegeleda, aga sain aru, et ma ei suuda neid mõjutada või inspireerida noorsootöötaja rollis olles,“ ütleb ta. „Ma tahaks asju omal nahal kogeda ja noortele öelda, et vahet pole, kust sa tuled või milline on su taustsüsteem – kõik on võimalik. Noored on mulle endiselt väga tähtsad, kuid ma ei näe end selles konkreetses valdkonnas töötamas.“

Kui muidu elas Kethi Tallinnas, siis nüüd seab ta end ilmselt sisse Võrus, kus tema kallim abilinnapeana ametis on. „Esinemisi on endiselt meeletult palju ja need on enamasti Tallinnas. Ilmselt hakkan pesitsema Võrus. Siit on hea kooli käia ja tegelikult pole ka Võru-Tallinna ots sõitmiseks väga hull.“ Kui seni elas Kethi kallimaga nii-öelda visiitelu, siis nüüd saab ta armsamale lähemal olla. „Keegi peab ju kätt pulsil hoidma, kui hakkan üle õppima,“ naerab ta.

Uibomägi on uue kooliaasta eel väga elevil. „Ma juba mõtlesin, et pean omale uued prillid ostma,“ naerab ta. „Avaaktus on 3. septembril, aga tunniplaani ei ole ma veel endale kokku pannud.“ Muide, Tartu ülikool on Kethi jaoks olnud ka omamoodi unistus. „Kui ma keskkooli lõpetasin, läks suurem osa mu klassikaaslasi Tartusse õigust õppima. Tartu ülikool oli siis justkui see ainus ja õige. Olin üks väheseid, kes läks Tallinnasse ning olin isegi kurb, et ei saanud Tartu ülikooli. Aga nüüd saan!“

Jaga artiklit

9 kommentaari

M
Mati  /   18:24, 25. aug 2018
Kui inimesel on suu kogu aeg kõrvuni, siis tekib ka juba küsimusi. Teine selline Kerttu Jukkum.
M
Maamees  /   14:02, 25. aug 2018
Väljanägemisel pole viga, aga kui suu lahti teeb siis jookse küll minema.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis