(JOOSEP MARTINSON)

Narva on äge linn ning on mulle alati meeldinud. Nii nõukaajal kui ka nüüd. Ühelt poolt on mul Narva ümber toimuva kära üle hea meel – Tartu uus teater sai hakkama tõelise edulooga, kui tõi Kreenholmi õuel lavale „Kremli ööbikud”.  Tulemuseks üle 23 300 vaataja ning rõõmsad narvakad, kes mängu sisse võeti. 

Tartlased ei teinud ühtegi kampaaniat loosungite all „Viime Narva kultuuri!” või „Võtame Narva tagasi!”, vaid sättisid end piirilinna sisse ja tegid sulnis rahus oma tööd. Ei võtnud pähe ühtegi lõimumisprojekti mõtet, kuid näitasid  ülejäänud Eestile tee Narva justkui möödaminnes kätte.  Tulemus on võimas. Nad võtavad sama raja ette ka tuleval suvel.

Tallinlaste kampaania „Narva kultuuripealinnaks!” paistab olevat tartlaste eduloo täielik vastand. Narvakate seas on juba kosta kommentaare, et aktsiooni korraldajate hoiakust paistab selgelt läbi emalik õlalepatsutus stiilis - „Toome teile siia Narva kultuuri, teil endal seda ju ei ole!”. Säärase üleoleva hoiakuga esinesid pealinlased ka Jõhvi kontserdimaja avamise aegu ning selle üle viskavad jõhvikad nalja tänini. Kontserdimaja on vahva paik, selle vastu ei vaidle keegi, kuid idavirukaid ei maksaks siiski tundrarahvaks pidada.

Nii võiks ka kultuuripealinna-aktsiooni korraldajad meelde jätta, et Narva pole mingi samojeedi küla, kus puude all seisavad jurtad, jurtade taga nartad ning ootel kelgukoerad. Praegu jätab kogu kampaania vägisi mulje, et kultuuripealinlased on omapärasele vallutusretkele asunud, kuid sealjuures tähele panemata jätnud, et Narvas oli elu ka enne neid. Tõesti, säästke ja päästke sääraste kampaaniate eest!

Jaga artiklit

1 kommentaar

N
narva  /   06:33, 25. aug 2018
eesti hiroshima

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis