Eesti uudised

Ekrelane Henn Põlluaas: kommunismiohvrite memoriaali avamisel sülitati inimestele näkku! (273)

Silja Ratt, 24. august 2018, 12:12
Põlluaasa häiris, et ürituse ametliku osa ajal said enda pärjad asetada vaid tähtsamad teglased Teet Malsroos
Riigikogu liige ja ekrelane Henn Põlluaas kurdab Facebooks, et Kommunismiohvrite Memoriaali avamisel sülitati lihtinimestele näkku. Nimelt valmistas Põlluaasale pahameelt, et pärast seda kui president, minister ja teised kõrgemad tegelased olid enda pärjad ära pannud, kuulutati üritus lõppenuks. Põlluaasa sõnul tekkis segadus, kuna pärast ametliku osa lõppemist algas lahkumissagin ning ülejäänud inimesed, kes pärgasid tahtsid asetada, ei teadnud, mida teha.

"Osalesime eile kommunismiohvrite memoriaali avamisel, mida on juba kakskümmend viis aastat pikisilmi oodatud. Memoriaal on vägev, tseremoonia oli ilus, kuid midagi läks kas meelega või kogemata üritusel vägagi nihu," alustab Põlluaas enda postitust.

Samal teemal

"Mingil arusaamatul põhjusel olid korraldajad otsustanud näkku sülitada kõigile neile, kes soovisid lisaks presidendile, justiitsministrile ja paarile muule tähtsale tegelasele asetada samuti pärja kommunismiohvrite mälestuseks. Ma ei saa seda pehmemalt kui näkkusülitamiseks nimetada, sest toimunu oli tõesti äärmiselt inetu."

Põlluaas jätkab, et on läbi aastate käinud paljudel erinevatel mälestusüritustel. Kõikidel neil, küll Vabaduse platsil või mujal, asetavad pärjad kõigepealt tähtsamad tegelased ja see on Põlluaasa meelest igati OK. Seejärel palutakse aga kõiki teisi soovijaid pärgi panema ja alles selle järel kuulutatakse üritus lõppenuks.

"Eile aga, niipea kui võimulolijad olid oma kõnede lõpus pärjad kenasti ja pidulikult ära pannud, kuulutati mäletusüritus valjul häälel ametlikult lõppenuks. Ja seejärel lubati, et kõik need, kes tahavad, võivad siis nüüd kah oma pärjad ära panna," kirjeldab mees.

Põlluaasa sõnul algas suur sebimine, tähtsad tegelased läksid kõik minema, rahvas tõusis pinkidelt. Sigin ja sagin oli suur, sest seinaesine, kuhu pärgi pandi, oli paksult täis seal olevaid raudmesilasi imetlevaid inimesi. Kõik pärjapanijad, keda oli üpris palju - erinevad veterandide ja represseeritute organisatsioonid jne seisid rumalate nägudega ega ei saanud arugi mis toimub.

"Mõned üritasid pärgadega rahvamassis läbi trügida, teised ootasid, millal lahedamaks läheb ja ruumi tekib. Ka meie ootasime tükk aega, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt pärg asetada. Ei mingit tseremooniat ega pidulikkust, ei mingit väärikust, ei mingit ilu, mis oleks pidanud asja juurde kuuluma," on poliitik nördinud.

Põlluaasa sõnul ei ole ta midagi sellist varem näinud. Poliitiku sõnul oli see ülim lugupidamatuse väljendamine kõikide nende inimeste ja organisatsioonide suhtes, kes soovisid samuti oma astust ja leina avaldada ning kommunismiohvreid mälestada.

"Kas tõesti ei oleks Kaljulaid, Reinsalu ja Terras võinud veel kümme minutit oodata, et ka kõik teised mälestusüritusel osalejad oleks saanud kenasti ja pidulikult oma pärjad asetada? Ja alles seejärel tseremoonia lõppenuks kuulutada. Kas ainult nemad on tähtsad ja kõik ülejäänud tühine pööbel, kellega ei olegi tarvis arvestada? Kas see ei olnudki siis kogu rahva asi, mitte vaid nende võimalus TV kaamerate ees särada," küsib Põlluaas.

Pikemaks tseremooniaks polnud aega

EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu konsulteeris Kommunismiohvrite Memoriaali avamise üritust lavastuslikes nüanssides. Mees rääkis Õhtulehele, et üritus pidi mahtuma väga kindlasse ajaraami, sest kohe pärast seda pidi kõrval algama rahvusvaheline konverents. Kasterpalu nentis, et kui aega oleks kauem olnud, oleks muidugi võinud lasta inimestel pikemaid kõnesid pidada, anda rohkem aega tõlgeteks ja üleüldse ajagraafikus lõdvem olla. Paraku pidi seekord kõik siiski tunni aja sisse ära mahtuma.

"Kuivõrd selliste vabade pärgade ja lillede panemine ja inimestele omaette olemise hetke tekitamine ei ole ajaliselt prognoositav, siis oli mõistlik ajaraamis püsimiseks anda inimestele nendeks tegevusteks oma vaba aeg," täpsustas mees.

Kasterpalu lisas, et inimesed olid ajagraafikust informeeritud. Ajajaotus oli kavalehtedel kirjas ning pärast ürituse ametliku osa lõppemist öeldi, et nüüd võib minna pärgi asetama. Et ametliku osa lõppemise järel ringisebimine tekkis, on Kasterpalu sõnul massiürituste puhul mõnevõrra paratamatu.

273 KOMMENTAARI

m
mulle meeldib 30. august 2018, 04:42
sellele võiks teha läbipaistva katuse peale ja kõik BOMZAd saaksid kuiva koha ööbida, samuti mälestamiseks saaks igaüks peielaua moodi teha 100 ja võileiva , samuti oleks siis juba spordihalliga kokkusobiv
e
EKRE im betsillid 27. august 2018, 09:20
Kavalehel ajakava kirjas ja valjuhääldite kaudu öeldakse, kuna võib, aga EKRE omad ei saa aru, sest nad ei tahagi aru saada, vaid presidenti mustata ning selle abil kuulsust saavutada. Tüüpiline propaganga - ise lasevad pähe ja süüdistavad selles siis teisi.
Loe kõiki (273)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee