(MARI LUUD)

Milline on haridusministeeriumi nägemus sellest, kas õigusteaduse ja teiste ühiskonnateaduste õpetamine peab jätkuma mitmes Eesti kõrgkoolis samaaegselt nagu on seni olnud?

Aire Koik , haridus- ja teadusministeeriumi konsultant: Igor Gräzini mõtteavaldus, et vaimuvabadus allutatakse ministeeriumile ning haridusministeerium hakkab valitsema ja käskima akadeemilist mõtlemist, on pehmelt öeldes utoopiline.

Tegelikkus on see, et ministeerium peab praegu ülikoolidega läbirääkimisi, et täpsustada õppeasutuste vahelist tööjaotust ja vastutusvaldkondi. See on vajalik selleks, et parandada kõrgharidusõppe vastavust tööturu vajadustele – tuleb vähendada ületootmist seal, kus seda on liiga palju ja suurendada seal, kus ühiskondlik vajadus on selgelt olemas.

Suurt valdkondade ümberjagamist plaanis ei ole. Selge on ka see, et täielik dubleerimise välistamine ei ole vajalik ega võimalik. Küll aga on vajalik ja võimalik vastutusvaldkondi täpsustada.

Ministeerium lähtub läbirääkimistel ülikoolide õppe- ja teadustegevust puudutavatest andmetest, sh vastuvõtu ja katkestamise dünaamikast, kvaliteedihindamiste raportitest, valdkonnalähedase teadus- ja arendustegevuse tasemest, OSKA raportitest jne.

Riigi ja ülikoolide vahel lepitakse vastutusvaldkonnad kokku kolmeks aastaks sõlmitavates halduslepingutes. Esmakordselt tegime seda 2013. aastal. Praegused läbirääkimised kulmineeruvad hiljemalt käesoleva aasta lõpuks, mil tuleb sõlmida uued halduslepingud aastateks 2019-2021.

Vastutusvaldkonnas on kõrgkoolil kohustus tagada kvaliteetne õppe- ja arendustegevus, piisav arv lõpetajaid, samuti piisavas mahus eestikeelset õpet. 

Jaga artiklit

4 kommentaari

N
njaa, veider mõtteviis  /   13:29, 27. aug 2018
õpetame 6-es keeles appi karjuma - ehk õpetaks ennem ujuma, oleks mõistlikum!
N
No kui tõde teada siis asuge tööle.  /   20:04, 23. aug 2018
Aega läks nüüd küll veerand sajandit.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis