kooli abc
(PantherMedia/Scanpix)

Kõrgkooli minek tähendab tervet hulka olulisi muutusi nii õpingutes kui ka igapäevases elukorralduses. Eriti keeruliseks võib uus elu kujuneda siis, kui kool on kodust kaugel. Julgest pealehakkamisest ja innukast suhtlusest on sisseelamisel palju abi.  

Ühel inimesel läheb uues keskkonnas sisseelamine kähku ja hõlpsalt, teist valdab vaid ees ootavale mõeldes kabuhirm. Kindlasti tasub vastsetel tudengitel aegsasti süveneda Tudengiveebi (www.tudengiveeb.ee), kust leiab hulga häid nõuandeid igaks elujuhtumiks. Kokku on õpetused-soovitused pannud need, kes ise sama tee läbi teinud - neid on kindlasti mõistlik kuulda võtta.

Ära unusta seatud sihti

*Ülikooli õpetamistempo võib üllatada. Asju ei korrataüle ja kõik eeldavad, et oled varem käsitletud materjali juba omandanud. Kanna hoolt selle eest, et püsiksid järje peal: keegi ei kontrolli, kui palju sa õpid, seega on väga lihtne viilida.See aga maksab end kätte edasises õppetegevuses ja eksamitel.

*Ole avatud ja mõtle oma peaga. Kõik tulevad ülikooli oma oskuste jaannetega, erisuguste teadmiste ja kogemustega. Ülikool on koht omavanade ideede ja väärtuste läbimõtlemiseks, aga ka uute valdkondadeja mõtete avastamiseks. Väga tähtis on asuda õppima avatud jakriitilise meelega, see aga tähendab seniste seisukohtade ja arusaamadeproovilepanemist.

*Planeeri oma aega. Väga oluline on oma seltsi- ja tööelu tasakaalus hoida, et need ei segaks õpinguid.

*Kui kahtled, siis küsi. Eeldatakse, et sinu ülesanne on kursuse materjal endale selgeks teha ja aru saada, mida pead õppima. Kui midagi jääb selgusetuks, küsi õppejõult – nende konsultatsiooniajad leiad oma akadeemilise üksuse veebilehelt

*Mõtle järele, mida tahad ülikooliõpingutega saavutada ja kui palju pead selleks tööd tegema. Ära lase end mõjutada mõne kaastudengi ükskõiksest suhtumisest: kui keegi tahab lorutada, on see tema asi. Samuti ära lase end heidutada nendest, kes lasevad välja paista, et kõik tuleb kergelt kätte.

Tutvu paiga ja kaaslastega

*Kui oled õppima läinud linna, kuhu seni pole eriti sattunud, tasub kokku korjata kõik infolehed, kutsuda kaasa mõned vastsed kursusekaaslased ja teha tutvust linna, õppehoonete ja ühiselamutega, et esimestel tõsistel loengupäevadel mitte ära eksida. Niisugune ringkäik on ka hea võimalus lähemalt tutvuda kaasa tulnud kursusekaaslastega.

*Ära jää ootama, et teised tuleksid sinuga rääkima: püüa jutule saada kaaslastega, kellega satudloengus kõrvuti istuma või lõunapausi ajal ühes lauas einestama, tervita inimesi (või lihtsalt naerata neile), kellest õppehoonesvõi ühiselamus möödud. Loo suhteid ja ole ka iseavatud ja teiste vastu sõbralik.

*Pane ennast uutesse olukordadesse, kus sul on võimalus kohtuda inimestega, kellega sul on ühised huvid ja sarnane maailmavaade. Vali tegevus (sportimine, vabatahtlik töö, mõni selts vms), millest sa oled siiralt huvitatud. Siiski: ära üle pinguta, ära täida oma aega liialt paljude tegevustega lihtsalt selleks, et vältida üksiolekut.

*Kui sõprussuhted kohe välja ei kujune, ära ikkagi jäta end ilma asjadest, mida sulle meeldiks teha. Mine ikkagi kontserdile, kinno või näitusele - luba endale meeldivaid elamusi selle asemel, et üksi kodus norutada ja ennast haletseda.

*Mõned inimesed tunnevad end vabamalt rühmas, teised eelistavad üks ühele suhtlust. Mõtle, millised on sinu eelistused ja säti oma suhtlust sellele vastavalt.

*Võta aegsasti arvesse, et kui kolid kõrgkooliaastaiks kodust kaugemale, pead peale kooli puudutavate uute asjade saama omapäi toime ka igapäevaeluga. Kellele kodus on kolm korda päevas hõrgud road lauale kantud, see peaks ehk võtma kodustelt kiire kokakoolituse, et omaette elades mitte hätta jääda.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis