Läti metsad peaks meile sama palju korda minema kui meie endi omad. Planeet on meie eest hoolitsenud ning ise võiksime sellele hiidkerale samaga vastata. Oleme kõik eluks vajaliku planeet Maa poolt saanud.
Oleme kummaline rahvas, korraldame prügi koristamise talguid üle maailma ja ei märka oma prügi selleks ettenähtud kohta panna. Vaadake peoplatse peale suurürituste lõppu. Et aga prügi metsa alla viiakse on süüdi ka prügiveo firmad. Et Noarootsist konteineri täis olmeprügi ära viia küsis tuntud firma 650 eurot. Rentisime väimehega kaks haagist ja tegime selle asja ära 125 euroga ja täiesti ametlikult.
aga tööd tegite ju tasuta ja ilma igasuguste haldus ja palga kuludeta! Aga need metsaalla prügi vedajad on küll enamuses vist eramaja omanikud, kes rendivad pisikest prügikasti. Kortermajas topitakse prügi rõõmsalt suurde mahutisse kuni silmini täis. Isegi prügikoti äraviimist tuleb ette planeerida, et mitte lolli näoga prügikasti kõrval otsida, kuhu prügikasti nurgakesse siis saab ära toppida.
sama jama. Olen juba ammu mõelnud, selle asemel, et ref alandas tulumaksu protsendi võrra, oleks võinud selle raha prügimajandusse investeerida, pannud suured prügikonteinerid, kuhu inimesed oleks saanud oma prügi tasuta tuua, võitnud oleks ju ikka kõige rohkem rikkurid, kes ju tarbivad rohkem, järelikult neil tekib ka prügi rohkem.
Olen ammu kirjutanud et tasuta bussisõidu asemel võiks olla prügivedu tasuta.Kohila valla suvilapiirkonnas on kõik bussipeatused, hommikuti prügikotte täis.Kas inimesel on tõesti 4 EU--1 kuu võimatu maksta.Loomad olid koti laiali vedanud.Oli pakendis suitsuvorst,tühjad singipakendid ja muu hea nänni paberid aga vot prügi eest ei jõua maksta.Vald ei võta prügipõletajatega ka midagi ette!!!
Eestlane on projektirahvas. Kui keegi eest veab ja kutsub, siis tehaksegi see suure kampaania ja pasunakooriga ära. Kogu ülejäänud aja on kõik oma koduõuest väljapoole jääv vaid mõisaköied ja "miks ma peaksin" asjad, mis võivadki igavesti lohisema jääda.
Esimese Eesti Vabariigi ajal oli kord majas. Samuti ka siis, kui Eesti elu aitasid arendada sakslased, taanlased. Nendel aegadel olid metsad mïstlikult harvendatud, ei lahmitud lausraiega.Vili kasvas, taludes oli puhtus. eW i ajal olid ka linnade tänavad puhtad. Inimesed vastutasid oma tegude eest. Kultuuritus hakkas vohama alates 1945., Eks nonde so vje eediaastate jooksul vöttis nii mönigi eestlane ka omaks so vje eedikultuurituse. Kampaaniakorras tehti russlandias leninlikke hoogtööpäevakuid, need kaampaaniad seal koos tarakanidega siia levisidki. Ja tead, ära kiru eestlasi. Eestlased on töökad ning korralik rahvas. Lagastamise on omaks vötnud need, kes so vje eetide kultuuritusega leppinud
"tasuta" bussiliiklusele võiks arendada "tasuta" prügindust - jääke tekib alati ja võiks vabalt olla riikliku maksusüsteemi osa koos tasuta vastuvõtuga; ja tulevasi sorteerijaid on meil vanglates palju jõude ootamas.
Meie kortermaja prugukonteineri peal oli kord koolilapse vihik. Nimi peal venekeelne, kuid tekst sees eestikeelne. Vihikus oli kusimustik, kus muuseas ka kusimus: Kui algaks söda, mida sina teeksid? Vene nimega koolilaps oli vastuseks kirjutanud: tahan, et punased vöidaksid. Vabandage, mu arvutist kadusid Uku Masingu tähed, seetottu kirjutasin o, kus peab olema katusega o