Tšiili

Paavst Franciscus sai omal nahal tunda rahva pahameelt, kui 2018. aasta jaanuaris Tšiili pedofiiliaskandaali laimuks nimetas. Oma viga mõistnud, nõudis paavst põhjalikku uuringut ning selguski, et Tšiili kõrgemad vaimulikud olid aastaid pedofiilpreestrite tegusid varjanud ja kinni mätsinud. Politsei uurib preestrite kuritegusid jätkuvalt ning see võib peagi viia ka Santiago peapiiskopi ametist eemaldamiseni.

Austraalia

Mitu aastat kestnud detektiivitöö järel oli Austraalia valitsuse laual raport hirmuäratavate numbritega: vahemikus 1980-2015 pilastasid ja kuritarvitasid preestrid enam kui tuhandest katoliku kirikust ja organisatsioonist kokku 4400 ohvrit.

Prantsusmaa

Philippe Barbarin, üks prantsuse mõjukaimaid kardinale, ootab praegu kohtuistungit seoses pedofiil Bernard Preynat' tegevuse varjamisega. Ühe tunnistaja sõnul võttis Barbarin temaga ühendust ja ütles, et preester Preynat'd tuleb lastest eemal hoida, kuid igal võimalusel peab vältima skandaali ja asja avalikkuse ette jõudmist.

Iirimaa

Iiri katoliku kirik saatis oma pedofiilpreestreid ka mujale maailma, näiteks USAsse ja Austraaliasse. Jälgede segamiseks kurjategijate kolimine ühest kirikust teise ja nii iga natukese aja tagant on paraku olnud üks kiriku viise laste väärkohtlemist varjata. 1997. aastal süüdistasid iiri uurijad Vatikani ennast varjamispoliitika edendamises, kui Püha Tool nendega koostööd tegemast keeldus. Iirimaal on pedofiilpreestrite ohvriks langenud kümneid tuhandeid lapsi.

Vatikan

Ehkki Vatikanis elab vaid mõnisada inimest, on viimastel aastatel ka seal saanud süüdistuse kaks diplomaatiliste suhetega tegelenud pühameest. Monsenjöör Carlo Capellale mõistis Vatikani tribunal sel suvel viis aastat vangistust lapsporno omamise ja levitamise eest. Monsenjöör Jozef Wesolowski, Vatikani saadik Dominkaani Vabariigis, sai 2013. aastal süüdistuse noorte poiste seksuaalses ärakasutamises. Wesolowski suri enne kohtu ette jõudmist.